/nginx/o/2012/07/13/1215934t1h3644.jpg)
Blondi ja särtsaka Fleur McCree, Little Beauty veinimaja ühe looja silmad pilluvad sädemeid, kui ta uhkusega teatab, et isegi suure veinimaa Austraalia rahvas eelistab 75% ulatuses hoopis Uus-Meremaa Sauvignon Blanci, ja et Little Beauty on kindlalt klassi parim.
Lühi (aja)lugu
13. sajandi lõpul Aotearoa saare ehk pika valge pilve maa asustanud polüneeslased ei teadnud viinamarjadest midagi, sest Austraalia veininduse isa James Busby torkas oma Uus-Meremaa Põhjasaare koduaia mulda esimesed Euroopast toodud istikud alles 1836. aastal. 1851 rajasid katoliiklased Hawkes Baysse esimese istanduse, 1977 hakati saarel massiliselt kasvatama Sauvignion Blanci ja 1985 alustas tööd Cloudy Bay veinimaja, kes tegi selle veini Uus-Meremaa ülikõva versiooni maailmakuulsaks. 2009. aastal lõi Lõunasaare kirdetipus Marlborough’s Waihopai orus 2002. aastal alustanud Vinultra üle nende veinimeistri, et teha Väikesest Kaunitarist (Little Beauty) butiigivein, mille üle iga kiwi (nii kutsutakse uusmeremaalasi) oleks uhke ja õnnelik.
Esimene aastakäik Sauvignon Blanci jõudis pudelisse tegelikult 2008. Veel üsna hiljuti suurele ja kuulsale Cloudy Bayle (osa konjaki-Hennessy ja šampanja-Moët kontsernist) viinamarju kasvatanud ja müünud tilluke Vinultra on tänaseks loonud oma unistuste veinimaja, kus nende oma viinapuud sirguvad kivisel maal nagu kasvandikud tütarlaste pansionaadis: hoolitseva ja pühenduva järelevalve all – hooaja jooksul tegeldakse nendega vähemalt 45 korral.
Pisiasjadeta poleks veini
Hakatuseks valitakse igal viinapuul välja kaks vääti, mis väärt marju kandma. Sauvignon Blanci põõsaste lõikamiseks kasutatakse sõltuvalt kasvukohast lausa nelja meetodit. Lehepungad loetakse üle ja ülearused eemaldatakse. Õitsemise ajal hoitakse õiekobaratel silma peal ja korrigeeritakse õisikute tihedust, hiljem aga lõigatakse maha iga teine marjakobar, et allesjäänud saaksid valmides kontsentreerituma maitse. Viinapuutüvede ümber laotakse suuri kive, et need õhkaks päevakuumust siis, kui orus öösel jahedaks läheb.
Päevaste ja öiste temperatuuride järsk vaheldumine ongi tegelikult üks põhjuseid, miks Uus-Meremaa valged veinid on erakordselt värsked ja karged: päevane päike tekitab marjadesse suhkru ja puuviljasuse, ööjahedus aga töötab külmikuna, säilitades värsked aroomid ja marjades nii olulise happe.
Vähe sellest, et kogu viinapuuaia ulatuses on pinnas väga vahelduv, ka mikrokliima on istanduse eri osades väga erinev – isemoodi tuule, temperatuuri ja niiskusega. Hoidmaks kõike kontrolli all, koguvad raadioandurid iga 15 minuti järel aia eri osadest teavet tuule kiirusest ja suunast, maapinna ja puuvõra temperatuurist, mulla ja õhu niiskusest, aurumisest ja sademetest, ning laadivad saadud informatsiooni internetti. Lisaks võimaldab sellise andmestiku analüüs aia eri osade jaoks valida sobivad istikud või sordid või kastmisrežiimi. Ja mis põhiline: need andurid hoiatavad öökülmade eest!
Korje kestab 14 päeva, mille jooksul käiakse iga viinapuu juures kuus korda, korjates iga kord ära ainult lõpuni küpsed marjad.
«Me püüame aia eri osades kasvatada võimalikult erineva aroomi ja maitsega viinamarju,» selgitab Fleur McCree. «Niimoodi erineva maitsega veine omades on meil võimalik lõpliku veini koostamisel hakata kiht-kihilt üles ehitama sellise aroomi või maitsega Sauvignon Blanci, nagu me oleme välja mõelnud, sest kõik need erinevalt kasvatatud marjade veinid käärivad eraldi väikestes tsisternides. Siit alates on veinimeistri Eveline Fraseri etteaste.»
Sauvignon Blanci Little Beauty versioon ongi puhas ja klassikaline: kassipiss sirelites… Aroom on lubjakiviselt mineraalne ja värske, karge ja puhas. Puuviljanautlejate jaoks on olemas ka tikrid, mango ja papaia. Maitses õhetab laimi ja küpse greibi happe vahel meliss ja järelmaitses – ah mis pikas järelmaitses – mänglevad tomat ja basiilik ning veidike valget pipart. Mida enamat?
Tasub proovida!
www.finewine.ee leiab teisedki Little Beauty kaunitarid:
Gewürtztraminer 2009 (13,5%, 16,70 eurot, toodetud 6000 pudelit) defineerib selle viinamarja ümber. Lääge lillelise parfüümsuse asemel leiame hoopis kerget animaalsust, mis jätab ruumi ebaküdooniamoosile, kuivatatud aprikoosidele, punasele greibile, pa-paiale ja värketele rohelistele taimevartele. Suutäis on siidine ja õliselt ümar, virsikute ja aprikoosidega. Lõpuks aga rohelised värsked ja mõrkjad ürdid ning muskaat, mis jäävad keelele koos sillerdava happega hullutavalt kauaks.
Kahvatukollane ja õliselt täidlane kuiv Pinot Gris 2010 (13,5%, 17,90 eurot) on jalustrabav. Jõuliselt mineraalsest aroomist õhkub paekivi kargust ja külluslikku puuviljavaagnat: mango, tähtvili, aprikoos laimikoore mõrkjuse ja väikese pähklinüansiga. Mahe ja siidiselt silitav maitse toob mangole ja tähtviljale lisaks virsikud, järelmaitses on tundmatuid põnevaid ürte. Vein on hiilgavas tasakaalus, ärksa happega ja nauditav kas aasia toidu või rammusate suupistetega (pähklid, kuivatatud puuviljad, suitsujuustud).
4 miljoni elaniku kohta on Uus-Meremaal 40 miljonit lammast, kes lõpetavad varem või hiljem Pinot Noiri kõrval vaagnal. Kuiv Pinot Noir 2010 (13,5%, 25,80 eurot) on saanud 12 kuud tunda prantsuse vana (ja natuke uut) tammevaati, mis on jätnud aroomi jõhvikamahlaseks ja vaarikaseks, kuid lisanud musti rosinaid, datleid, marjakeeksi kirsse ja vaniljet. Kerge, väga pehme punavein on reipalt mahlane ja värske (aga mitte toore) loomuga. Pikale ürdi-piprasele ja suitsuvaniljesele järelmaitsele eelneb robinal tumedaid marju, maasikaid, vaarikaid, rosinaid ja lagritsat. Lisaks lambale armastab see vein seeni – õuemurult nopitud ja võis praetud aasnööbikud (Marasmius oreades) sobisid temaga suurepäraselt!