/nginx/o/2012/07/19/1224050t1hb600.jpg)
Vanurite puhul on toitumine otseselt seotud sellega, kui rikkalikud on soolestikus elavad mikroobikooslused. Need mikroobid omakorda mõjutavad väga oluliselt inimese tervist.
Terve vanaduse võti: mitmekesine toit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba varasemalt oli teada, et vanadel inimestel on soolestiku mikrofloora koosseis palju varieeruvam kui noortel. Kuid neid tulemusi on seni saadud üsna väikeste katserühmade peal ja pole kindel, kas sama peab paika ka suuremate rühmade puhul, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Iirimaa Corki ülikooli teadlaste vastne uuring näitab, et toitumine on peamine soolestiku mikroelustiku mõjutaja.
«Inimene on nagu bioreaktor. Meie kehas ja kehal elavate bakterite arv ületab kümme korda inimkeha enda rakkude arvu,» ütles Paul O’Toole Dublinis Euroopa teadusfestivalil ESOF vastset uuringut esitledes. «Mikroelustik on nagu lisaorgan meie kehas.»
See pisielu toodab meie soolestikus vitamiine ning aitab toitu lõhestada selliseks, et meie keha on võimeline seda omastama.
Teadlased uurisid vanureid, kelle keskmine vanus on 78 aastat. Keegi uuritavatest ei olnud hiljaaegu läbi teinud antibiootikumikuuri, mis muudab oluliselt soolestikus elavate mikroobide hulka ja kooslusi.
Tuli välja, et soolestiku mikrofloora rikkuse põhjal on võimalik kindlaks teha, kas vanur elab kodus või viibib pikaajaliselt hooldushaiglas. Hooldushaigla patsientide mikrofloora oli oluliselt vähem liigirikkam, see omakorda seostus ka kehvema tervisega. Kodus elavad vanurid olid üldiselt parema tervisega.
Kõige olulisem mikrofloora mõjutaja oli toit. Neil, kes sõid rohkem puu- ja juurvilju, teraviljatooteid ja vähem liha, olid mikroobikooslused palju mitmekesisemad kui nendel, kelle menüüs olid esikohal liha ja suhkrurikkad tooted. Mitmekesisemalt toitujate soolestikus elas rikkalikumalt erinevaid bakterikolooniaid ning need inimesed olid ka tervemad.
«Kui vanur elas hooldekodus, aga sugulased käisid tal regulaarselt külas ja tõid kostiks viinamarju ja apelsine, siis ka nende vanurite soolestiku mikroelustik oli liigirikkam ja nende tervis parem,» ütles Ian Jeffrey.
«Vanu inimesi tuleb veenda, et vaja on süüa mitmekesisemalt – see rikastab bakterikooslusi ja võimaldab elada kauem ja tervemalt,» lisas ta.
Teadlaste väitel on parim valik loomulikud töötlemata toiduained ning märksõna on mõõdukus.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.