/nginx/o/2012/05/16/1107176t1hf704.jpg)
Maailma terviseorganisatsiooni arvestuste kohaselt sureb aastas alkoholi tõttu ligi 2,5 miljonit inimest. Miks me endale vägijookidega liiga teeme?
Klaasi kuju mõjutab õlleisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inglismaa Bristoli ülikooli psühholoog Angela Attwood kahtlustas, et kindla kujuga õlleklaasid võivad jätta joodud alkoholi kogusest vale mulje, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Oletuse kontrollimiseks värbas ta Bristoli ülikoolist 160 vabatahtlikku. Keegi nendest polnud alkohoolik, kuid kõik armastasid heas seltskonnas õlut juua.
Katsealused jõid eri suuruse ja kujuga klaasidest limonaadi või õlut ning vaatasid samal ajal loodusfilmi. Nende käitumine salvestati videokaameraga.
Tuli välja, et alt kitsenevatest klaasidest jõid inimesed õlut kiiremini kui sirgetest klaasidest. 354 milliliitrit õlut läks kurgust alla vastavalt 8 ja 13 minutiga. Katses kasutatud väiksemate, 177-milliliitriste klaaside puhul, polnud vahe märgatav.
Attwood oletas, et sirgeservalise õlleklaasi puhul on kergem hinnata, millal on ära joodud pool õllest. Just see on seltskondlike napsitajate puhul peamine joomiskiiruse hindamise mõõdupuu. Kitsenev klaas ajab inimese segadusse ning ta hakkab kiiremini jooma.
Attwood korraldas lisakatse ning palus vabatahtlikel fotodelt hinnata, kui palju on eri kujuga klaasides vedelikku. Kitsenevate klaaside puhul eksisid inimesed vedelikukoguse hindamisel palju rohkem.
Attwoodi soovitusel võiks õlleklaasidel olla peale mõõtkriipsud. See võib aidata inimestel oma joomiskiirust ning joodud alkoholi kogust kontrollida.
Uurimus ilmus ajakirjas PloS One.