Sisuturundus
Suurte klaasustega ilukaminad on asendunud kodudes soojustsalvestavate kaminahjudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem soetavad eestlased endale kodudesse soojust salvestavaid kaminahje. Oluliseks peetakse alternatiivse kütteallika olemasolu, mis vajadusel suudab hoida maja soojas. Järjest enam soovitakse ka küpsetusahjuga kaminahje.
Kodudesse kütteallikate soetajad ei mõtle praegu mitte niivõrd kamina või ahju välimuse, vaid pigem funktisionaalsuse peale. Inimesed soovivad endale ahju, mis on nii silmale ilusad vaadata kui tehniliselt korralikult lahendatud ning samas ka efektiivsed.
„Kaminate ja kaminahjude tootmisel on mitmeid trende, millest tasub mainimist kindlasti soojuse salvestamine ehk see, et kamin kütaks ruumi ka pärast tule kustumist,“ ütleb Kodukolde Jotuli tooodete müügijuht Aleksei Timofejev. „Mõeldakse ka kolde kuluefektiivsusele ehk sellele, kas ja kuidas saab soojust salvestada . Kui tuli kustub, siis kamin peab ikkagi soojendama.“
„Müüdud Tulikivi kaminahjude osas moodustavad suurema osa suure küttevõimega kaminahjud ja sageli koos küpsetusahjuga mudelid, milledes saab lisaks toasoojale ka maitsva söögi valmistada, kui selleks soovi,“ kinnitab August Järvik Baltic TK Groupist.
Viivi-Mall Lemming OÜst Saviton soovitab ehitada kodudesse heade soojust salvestavate omadustega traditsioonilisi pottahje ja kaminahje, milliseid on Eestis ehitatud aastasadu. „Sellised ahjud on kauakestvad, sooja andvad, kerged hooldada, igassse kodusse vabalt ja omanäoliselt disainitavad.“
Lisaks sellele, et küttekeha oleks soojust salvestav, mõeldake ka selle peale, et vajadusel saaks kaminahjuga kütta ära kogu maja ning et ahi oleks ohutu.
„Inimesed on aru saand et alternatiivne kütteelemet on väga vajalik,“ ütleb Andrus Konga Koltsikaminatest.
„Kindlasti vaatavad uut kaminat otsivad inimesed, et kamin oleks turvaline. See on varasemaga üks suurematest erinevustest,“ märgib Timofejev.
Kuidas kaminat või ahju valida?
Kaminate ja ahjude valmistajad ja müüdad kinnitavad, et esmalt tuleb küttekeha soetajal endale selgeks teha kaminahju otstarve. Otsustada tuleb, kas kaminahi on mõeldud kas soojaallikaks või iluasjaks ja sellest lähtuvalt saab alustada mudeli valikuga.
„Valik sõltub köetava pinna suurusest ja rahakotist ehk määravad faktorid on hind, küttevõime, välimus, funktsionaalsus, kvaliteet,“ selgitab August Järvik.
Arvestada tuleb kütmist vajava ruumi suurust ja sellest tulenevalt arvestada välja vastava võimsusega ahi kui ei ole alternatiivkütte võimalust ja ahi või kaminahi on ainus küttekolle.
„Ahju kaalule vastavalt tuleb arvutada välja ka ehitatav vundament ja ahi vajab ka korralikult projekteeritud korstent, kuna hiljem ei ole praktiliselt võimalik vundamendi ja korstna ehitamisel tehtud vigu parandada või valesti ehitatu puhul läheb uuesti ehitamisel väga kalliks maksma,“ ütleb Andrus Aru Oüst Saviton.
Kindlasti peab vaatama, millistes oludes hakatakse uut küttekollet kasutama. Arvestama peab seda, kui hästi on maja soojustatud, kui suurt pinda on vaja kütta, kas uus ahi või kamin on peamine kütteallikas või toetav küte. „Oluline on ka lae kõrgus ning akende suurused ja soojapidavus. Kui on väga sopiline ja keerulise planeeringuga maja, tuleb mõelda mitme küttekolde või õhkütte süsteemi paigaldamisele,“ annab Timofejev nõu.
Oluline on teha ka vahet, kuhu kamin või ahi ostetakse. „Näiteks suvilatesse, kus ei elata pidevalt, soovitan malmist kaminat, mis annab kiiresti sooja välja, klaas püsib puhas, toimub pikk ja puhas põlemine,“ räägib Aleksei Timofejev.
6.-9. aprillini toimub Eesti Näituste messikeskuses ehitusmess Eesti ehitab, kus enamik Eesti kaminate ja ahjude tootjatest ja müüjatest on oma tootevalikuga väljas ja annavad huvilistele nõu, millist kaminat või ahju või kaminahju oma koju soetada.