/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6241921t1h8ffe.jpg)
Me oleme harjunud sellega, et toal või majal on enamasti neli nurka. See Hiiumaal asuv maamaja on aga hoopistükkis poolkerakujuline.
21. sajandi maamaja: Hiiumaal asub efektne keramaja, mis töötab päikeseenergial (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar päeva tagasi kirjutasime, kuidas Norras asub üks muljet avaldav geodeetilise kupli alune maja. Tegelikult ei ole meie väike Eesti aga Norrast halvem – Hiiumaal Sarve poolsaarel Soonlepa külas asub nimelt päikesepaneelidega kaetud poolkerakujuline maja, mis end päikese abil energiaga varustab.
Maja autoriks on raadioinseneri haridusega Tõnis Kasemägi: «Erinevad nurgad ja kitsad koridorid raiskavad väärtuslikku põrandapinda ja sooja. Ma ei hakanud ehitama seda maja sellepärast, et ma soovisin vormilt ümmargust maja. Ma tahtsin ehitada maja, mis on võimalikult efektiivne ja selgus, et poolkerakujuline maja on sellisel juhul kõige ideaalsem lahendus,» selgitab mees. Kasemäe sõnul kulub kerakujulisele majale võrreldes nelinurkse majaga ka tunduvalt vähem ehitusmaterjale.
Keramaja töötab päikeseenergial – maja fassaad on kaetud päikesepaneelidega. «Ma ehitasin selle maja mõttega, et igal asjal siin majas peab olema mitu ülesannet. Päikesepaneelid toodavad näiteks elektrit, täidavad välisfassaadi ülesannet ning on samal ajal veel tuuletõkkeplaadid ja olulised konstruktsioonielemendid,» räägib Kasemägi.
Mehe sõnul tekkis tal idee ehitada selline maja juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Maja sai täielikult valmis aga 2011. aastal: «Tegu on üsna innovaatilise ideega ja sellepärast kulus palju aega juba sellele, et leida maailmast üles kõige sobilikumad ehitusmaterjalid. Kui taoline maja aga nüüd tehases kokku panna, siis võtab selle üles panemine aega maksimaalselt kolm päeva.»
Kasemäe üheks unistuseks ongi olnud see, et taolisi maju hakataks tehastes ehitama. «Reaalsus on aga see, et ma ei ole saanud selleks mitte kusagilt algkapitali. Eestis on tõeliselt palju innovaatilisi tooteid, mida saadaks suure tõenäosusega edu, kuid riik neile naljalt oma õlga alla ei pane,» räägib mees.
Kasemäe sõnul maksaks taoline kerakujuline maja, mis on seest tühi, inimesele umbes 100 000 eurot. Nutimaja, kus on sees samasugused tehnilised süsteemid nagu temal (automaatne akende ja kardinate avamine jne), aga veidi rohkem.
Maja suuruseks on umbes 100 ruutmeetrit, kuid tänu ümarale vormile on Kasemäe sõnul tegu justkui 140 ruutmeetri suuruse majaga.
/nginx/o/2017/01/10/6242045t1hc8be.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6242165t1h2513.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6242171t1he695.jpg)
Vaata põnevat maja videost lähemalt!