Eestimaa veiseliha jõuab lauale ka Türgis ja Liibanonis

Esmaspäeval ametlikult avatud veiselihakuu propageerib Eesti veiseliha: 44 restorani pakuvad erinevaid veiselihatoite, lisaks toimuvad ka eriüritused. Veiselihakuu avalöögiks valmistas Pädaste restoranide maitselooja Yves Le Lay lihaveiseid kasvatava Nakatu talu toorainest grillitud antrekoodi.

Programmi Eesti Maitsed eestvedaja Aivar Hanson selgitas, et iga restoran, mis veiselihakuust osa võtab, peab valmistama neljakäigulise menüü - et toite teha, saavad nad loosimise teel Eesti Lihaveiselt veiselihatüki. Menüü juurde tuleb restoranil pakkuda ka sobivad joogid - kolm erinevat veini valitud veinimajast.

«Järjest enam võtab maad arusaam, et toit tuleb tehasest või poest, unustatakse ära, et toitu kasvatatakse,» rääkis Eesti Lihaveise juht Katrin Noorkõiv, kes ise samuti veiseid kasvatab. Tema kolleegi Airi Külveti sõnul kipub Eesti toidutegija kodumaisele rohumaaveisele eelistama paraku välismaise nuumveise pehmet ja rasvasemat liha, mõtlemata, et veiseid nuumatakse mürkidega pritsitud teraviljaga. «Pool Eestist on liigirikas rohumaa, mida mida söövad kohalikud veised ning katlemata on taolise liha tarvitamine tervisele kasulikum,» kinnitas ta. Eesti veiseliha kogub pooldajaid ka mujal maailmas: Eesti veised reisivad koguni Türki ja Liibanoni, kus nad toiduks tehakse.

Tippkoka Yves Le Lay sõnul kõlbab veis tervenisti patta panna, ent osad tükid nõuavavd ettevalmistust, teadmisi ja oskusi, enne kui süüa sünnivad. «Minu lemmikuks on rasvasemad veiselihatükid – see annab lihale pehmust, » jutustas ta. «Antrekoot on üks mu lemmiktükke, samuti kaelatükk,» jutustas ta.

Mis on perfektse steigi saladus? «Pärast grillimist tuleb lihale aega anda – kui liha grillilt maha tõsta, tuleb sel lasta rahulikult seista, et lihamahlad välja ei voolaks. Muidu võib juhtuda, et steik jääb liiga kuiv,» avaldas ta.