Värske mahl või smuuti – kumb on kasulikum?

Foto: SCANPIX

Kumba eelistada, kas tummist smuutit või kerget mahla? Teazy.ee loob selgust.

Värske mahl – klaasitäies palju toitaineid

Värske mahl on tõeline toitainete pomm. Tänu kiudainete puudumisele annab mahl puhkust seedesüsteemile ning toitained jõuavad kiiremini organismi. Seepärast on mahlajoomine hea moodus saada suhteliselt hõlpsasti toitaineid, mis sobib ka neile, kellel on soolestikuprobleemide tõttu kiudainete rikka toidu seedimine raskendatud.

Tõsise toitainete puuduse korral ongi mõttekas tarbida värskeid mahlu, kust saab vajalikud vitamiinid, mineraalid ja fütotoitained kätte kontsentreeritumal kujul.

Värskete mahlade tarbimisega peaksid aga ettevaatlikud olema diabeetikud, kuna kiudainete puudumisel imenduvad süsivesikud kiiremini, tõstes veresuhkru taset.

Veresuhkru liigse kõikumise vältimiseks võiks mahla kõrvale süüa näiteks pähkleid või seemneid ning juua seda aeglaselt pikema aja jooksul. Suuremat rõhku võiks panna köögiviljamahladele, mis veresuhkrut vähem mõjutavad. Eriti sobilikud on rohelised lehtköögiviljad (jah, ka neist saab mahla), mis lisaks on ka väga toitaineterikkad.

Parimad mahlapressid on nii öelda aeglased mahlapressid, mis võluvad puu- ja köögiviljadest rohkem mahla välja. Just niisugustes pressides saab mahlaks teha ka rohelisi lehtvilju ja maitsetaimi. Samas on need märksa kallimad kui tsentrifuugi põhimõttel töötavad pressid, mis kodustes tingimustes saavad hakkama pigem mahlakamate puu- ja köögiviljadega.

Poemahlu juua pole soovitatav, sest sageli on mahla algaineks mitte hoolikalt valitud aed- ja puuviljad, vaid pakki pressitud kontsentraat ning lisaks sisaldavad nad tihti sama palju suhkrut kui kihisevad-värvilised mullijoogid.

Smuutid – joodav söögikord

Smuutidesse võib lisada kõike, mida hing ihaldab. Lisaks puuviljadele on sinna sobilik peita ka pehmeid köögivilju (brokoli, suvikõrvits, rohelised lehtköögiviljad), nn supertoite (kakaovõi, goji-marjad, kookosõli, kanepiseemned, toorkakao, jaanikaunapulber, maca, lucuma), kevadisi saadusi (naat, võilillelehed, kuusekasvud) ja maitsetaimi (petersell, basiilik, piparmünt, pune).

Alati ei pea smuutide vedeldamiseks kasutama piima või muid piimasaaduseid. Katsetada tasub kookosvee, rohelise tee, mandli-, riisi- või kaerapiimaga, või mis veelgi loomulikum – hoopis puhta joogiveega.

Suhkru aga võiks smuutidesse tervise huvides lisamata jätta.

Smuutidesse jäävad lisaks toitainetele ja veele ka kõik kiudained, kuid tänu kiudainete purustamisele on ka smuutit lihtsam seedida kui terveid puu- ja juurvilju. Küll aga mõjutab smuuti veresuhkru taset vähem kui mahl, kuna kiudained võimaldavad süsivesikutel aeglasemalt imenduda, hoides nii ära veresuhkru järsud kõikumised. Samuti täidavad kiudained hästi kõhtu, eriti kui smuutidesse lisada näiteks täistera kaerahelbeid, pähkleid või seemneid.

Peamine probleem, millega algajad smuutimeistrid silmitsi seisavad on puuvilja ja köögivilja vahelise õige tasakaalu leidmine ning esimesed smuutid võivad mitte just kõige parema maitsega välja kukkuda. Seepärast oleks soovitav vähemalt esialgu usaldusväärseid retsepte järgida.

Smuutide tegemiseks võiks blenderi võimsus olla vähemalt 500W, niisugune blender suudab purustada ka näiteks jääd ja külmutatud puuvilju. Piisava võimsusega blenderid muudavad kiudained, seemned, pähklid, kaerahelbed ja köögiviljad vaevata ühtlaselt kreemjaks joogiks. Nõrgemate blenderite puhul tasub lehtköögiviljad paigutada kõige alla lõiketera lähedale ning nende peale pehmed marjad ja puuviljad. Nii purustab blender ka kiulised leherootsud ning smuuti ei jää tükiliseks.