Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Fotod: lugejad näitavad oma kauneid lauanõusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy

Vastuseks Postimehe koduportaali üleskutsele saatsid mitmed lugejad meile fotosid ja lugusid oma kaunitest lauanõudest.

Enn saatis meile oma ämma pulmakingituse. «Vasakus ülanurgas on näha tootja logo. Serviisi kuulub kohvikann, koorekann, suhkrutoos, 6 koogitaldrikut, 6 alustassi ja 6 kohvitassi (paraku on üks tass aastatele alla andnud). Tegu on kadunud ämma pulmakingitusega aastast 1930, linik serviisi all on umbes samast ajast, ämma enda näputöö. Päris vahva ämm oli!» kirjutas ta.

Merle saatis meie lugejatega jagamiseks oma kätetöö. «Minu kõige erilisem lauanõu on kahtlemata see pildilolev taldrik. Mis selle siis nii eriliseks teeb? Eks ikka see asjaolu, et see on minu enda hoole ja armastusega tehtud,» kirjutab Merle. «Nimelt andsin endale sel aastal ühe uue aasta lubaduse ja see oli eesmärgiga kordki proovida, mida endast kujutab portselanmaalimine. Jaanuaris registreerisingi end juba ühele portselanmaalimise kursusele ja see taldrik oli esimene, mis sellel kursusel valmis,» kirjutas ta.

«Ainus häda on nüüd aga see, et kuna enda käega tehtud taldrik nii südamelähedane on, siis ei raatsi seda kasutusele võttagi. Ilmselt läheb see varsti kellelegi kingituseks, et ikka sellest mingit kasu ka oleks,» kirjutas Merle.

Oma nõudekapi ust paotas ka anonüümseks jääda sooviv naislugeja. «Ükski asi pole isenesest midagi ilma sinna juurde kuuluva loota,» leidis ta. «Pildil olev tass on ilmselt tavaline osake nõukaaegsest serviisist. Kasutati seda ikka pidupäeval ja millegipärast meeldis see serviis mulle üle kõige,» meenutas ta. «Võib-olla tekitas pidulikkust selle kuldne serv ja sügav tumesinine värv. Ehk oli asi selles, et need tassid olid tavapärasest väiksemad. Või oli hoopis sarnasus Soomest saadud  kohvipakil ilutseva tassi pildiga see, mis mulle hinge läks,» arutles naine.

«Nüüdseks on selle serviisi enamik osi juba katkise servaga, kuid hoian seda alles ja kasutan mõnikord. See serviis tundub mulle siiani ilus, aga tähtsaimad on ilmsed soojad mälestused minu lapsepõlvekodust.»

Tagasi üles