Galerii: kodu põnevaks Eesti disainerite abiga

Mets meets tehno: Kristo Lindpere tool «Led-pakk», 199, Eesti Disaini Maja Foto: Eesti Disaini Maja

Eesti disainerite nutikaid ja võluvaid vidinaid tellitakse oma kodu kaunistama ka ookeani tagant, kohalikest kundedest kõnelemata.

«Meie disainerid on väga loovad – nad eelistavad nii tootedisainis kui ka tarbekunstis looduslikke materjale ja põhjamaist stiili ning tagavad toote kõrge kvaliteedi,» ütleb Tartu loomemajanduskeskuses tegutseva Disainimaja perenaine Hedviga Vei. «Kuigi meie disainiajalugu pole Põhjamaadega võrreldes eriti pikk, on ka meil nimesid ja tooteid, mis on pannud aluse kohaliku tootedisaini ajaloole. Erinevalt masstoodangust sünnib disaintoode loomisvajadusest ja -rõõmust, ja seda on iga toote puhul tunda. Nii ümbritsed end kodus toodetega, mis kannavad endas peale hea maitse ka head aurat.»

Eesti Disaini Maja vedaja Kirke Tatari sõnul tuleb noori ja uusi tegijaid pidevalt peale. «Noortel on väga julged ja suured ambitsioonid ja pealehakkamine, paljud on käinud ennast täiendamas välismaal ja on disainimaailmas toimuvaga hästi kursis. Tegelevad tugevamalt ka brändingu ja turunduse poolega, nagu nimi, toote lugu jne,» räägib ta. «Isegi kui unistustes valmivad neil enamasti suured ja erilised (tööstus)tooted, mis maailma paremaks muudavad, leidub paljudel valikus ka lihtsamaid ja lõbusamaid tooteid. Need on praktilise ja pigem emotsionaalse väärtusega ning paistab, et nende järele on turul nõudlus ja neid on lihtsam müüa nii kohalikule kui ka turistile. Selliste väiksemate toodete pidev müük aitab noortel lihtsamini jalgu alla saada ja ammutada kogemusi tootmise ja koostöö poole pealt.»

Looduslikud materjalid ja vaimukus

Tatari kinnitusel on kõige populaarsemad ikka naturaalsed materjalid. «Noori disainereid paeluvad nahk, tekstiil, puit, betoon, portselan,» räägib ta. «Väga usinalt katsetavad disainerid ka uusi materjale ja tehnoloogiaid, olgu siis koolis või tootjate juures. Näiteks Kärt Ojavee doktoritöö pealkirjaks oli «Nutitekstiilid interjööris. Aeglaselt muutuvad pehmed ekraanid». Huvitav tegija on ka Saksamaal elav disainer Raili Keiv, kes pani kokku betooni ja portselani. Märksõnadeks uute toodete juures on ikka praktilisus, leidlikkus, nutikus ja tihtipeale ka vaimukus.»

Vei nendib, et trendid, mida disainerid järgivad, on suhteliselt sarnased. «Endiselt püsib au sees vintage, mida on üha raskem kätte saada, seetõttu on selle taasloomine üks suundi, mis disainereid paelub,» märgib ta. «Olenemata valdkonnast on olemas trendid materjalide ning värvide osas, mis hetkesuundi rõhutavad. Mõne aasta tagune hele tonaalsus on vahetumas tumedama ja sügavama vastu. Metallidest domineerib vask, puidus sügav soe toon, mustrid on pigem abstraktsed. Üha enam liigutakse naturaalsuse ning inimsõbralike materjalide poole, olgu siis tegemist tootedisaini, kodusisustuse või moega.»

Tellitakse üle ilma

Eesti Disaini Majja astuvad ühtviisi julgelt sisse nii kohalikud trenditeadlikud kunded kui ka turistid, kinnitab Tatar. «Suvel võib julgelt öelda, et 60 protsenti sisseostudest teeb Eestist külastav välismaalane. Talvel on jälle vastupidi, siis läheb enamik kaupa kohalikule,» nendib ta. Eesti disainist peab välismaalane Tatari sõnul väga lugu. «Turistidele meeldivad väga naturaalsest tekstiilist, nahast või puidust valmistatud sisustusaksessuaarid. Hinnatakse toote ja materjali kvaliteetsust, minimalistlikku stiili, väikest tiraaži, mis teeb toote ostja jaoks ainulaadseks, ja loomulikult Euroopas käsitööna valmistatud tehnikat. Aasia masstoodang on disainiteadliku inimese jaoks kindlasti out. Meie disaini suurenevat populaarsust kinnitab ka asjaolu, et saadame üha enam kaupa ka e-poe kaudu riigist välja – nii rändab Eesti disain Šveitsi, USAsse, Taani, Suurbritanniasse ja mujale. Ka viimastel messidel Londonis ja Milanos on Eesti disainerite toodangule saanud osaks väga soe vastuvõtt.»