/nginx/o/2011/08/16/709986t1hb46b.jpg)
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones (Pirita tee 66, Tallinn) toimub 19. septembril kl 13 õpituba, kus tutvustatakse Eesti Ajaloomuuseumi kogus leiduvaid etnograafilisi tekstiile ja räägitakse tekstiilist esemete säilitamisest kodustes tingimustes.
Õpituba viivad läbi Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidja Sirje Pallo ja SA Eesti Vabaõhumuuseum konserveerimisosakonna juhataja Marike Laht. Õpituba soovitab ajaloomuuseum kõigile, kel kodus rahvariideid, villaseid tikitud vaipu või kampsuneid, pitsilisi vanu linikuid, litritega kaunistatud esemeid jmt. Spetsialistid jagavad seal häid nõuandeid, kuidas oma esemeid ka tulevastele põlvedele säilitada ning soovi korral võib kodust kaasa võtta mõne rahvusliku tekstiileseme, et saada spetsialistidelt konkreetseid nõuandeid.
Tekstiilide säilitamine
Ruumid/keskkond, kus tekstiile hoitakse, peaks olema stabiilse õhuniiskuse ja temperatuuriga, sest suhteline õhuniiskus mõjutab oluliselt tekstiilesemete olukorda ja nendega toimuvate vananemisprotsesside kiirust. Kahjulik on liiga kuiv, aga ka liiga niiske keskkond. Liiga kuiva keskkonna puhul võivad esemed kuivada, muutuda rabedaks. Liiga niisked ruumid aga soodustavad hallitusseente arengut. Orgaanilisest materjalist esemeid soovitab Eesti Ajaloomuuseum hoida temperatuuril 18 ± 2 °C ja relatiivsel õhuniiskusel 55 ± 5%.
Tekstiilide säilitamisel on oluline ka valgus, sest just selle energiavormi suhtes on tekstiilid väga tundlikud. Valguse poolt materjalidele põhjustatud kahjustused on spetsialistide sõnul pöördumatud. Väärtuslikke tekstiilesemeid soovitatakse üksteisest eraldada ehk need ei tohiks olla asetatud üksteise peale. Soovitavalt panna eraldi karpidesse.
Samuti tuleks vältida tekstiilide (sh. rahvariiete) kokkuvoltimist. Tekstiilid, mis on siiski kokkuvolditud, tuleks siiski perioodiliselt lahti ja seejärel ümber voltida, vältimaks materjalikahjustusi. Eriti tundlikud korduvate voltimiste suhtes on siidist valmistatud tekstiilesemed.