Nipinurk: kuidas valida kodule õige värv?

Meeldivat värvitooni interjööris on piltidel kerge ära tunda, hoopis raskem ise oma kodu tarvis valida. Elustiil õpetab, kuidas seda kõige paremini teha.

«Ükski värv ei ole kunagi iseseisvalt, teda mõjutavad alati erinevates toonides naabrid, aga ka valgus ja ruumi suurus. Kaks kõrvuti pandud tooni erinevad alati millegi poolest. Samuti tasub meeles pidada, et toone kõrvutades nende erinevused alati võimenduvad,» räägib Värvikeskuse disainer Eve-Lii Sandre (ülal pildil). «Erinevus ehk kontrast tekib heleda ja tumeda, ereda ja tuhmi, sooja ja külma värvi vahel. Liiga väike või liiga suur kontrast ei ole harmooniline,» selgitab ta.

Värvide kombineerimisel saab Sandre sõnul kasutada erinevaid kontrastide põhimõtteid. «Heleda-tumeda kontrast esineb suuremal või vähemal määral enamiku toonide vahel, kuid väga väike kontrast toimib siis, kui tegemist on ühe tasapinnaga. Eriti hästi tuleb see esile näiteks mahedamustrilise tapeedi või tagasihoidlikuma mustri puhul seinal,» räägib Sandre. «Kui aga soovid erinevatel pindadel heledust-tumedust rõhutada, tuleks valida värvikaardilt mitu astet erinevad toonid.»

VÄRVIKAART JA PÄRIS SEIN

Sandre hoiatab, et poes nähtud värvitoon jääb siiski ka seinal selline, nagu ta on värvikaardil. «Erinevuse võib tekitada see, et sein ja värvikaart pole samast materjalist ning läige jääb erinev. Värvitooni valides olid kaupluseruumides, aga kodus on värvitavas ruumis hoopis teine valgustus,» räägib Sandre. «Veel mängivad rolli ümbritsevad esemed ja värvitoonid. Toon tundub seinas tumedam siis, kui ta on taustaks heledatele esemetele, hele aga siis, kui selle kõrval on tumedad mööblitükid,» selgitab ta.

SOOJAD JA KÜLMAD TOONID

Värvitoonide üks levinuimaid liigitusi on soe või külm. «Kuigi värviringis sinise ümber asuvaid toone peetakse külmadeks ja kollase ümber asuvaid toone soojadeks, on see värvide puhul kõige suhtelisem eristus,» nendib Sandre. «Eri toone kõrvutades tundub üks toon teisest alati külmem või soojem.» 

Soojade ja külmade toonide iseärasusi saab aga tema sõnul ära kasutada ruumi proportsioonide muutmisel. «Soojad toonid tulevad optiliselt lähemale, mistõttu võiks väikeses ruumis intensiivseid sooje toone vältida. Külmad toonid eenduvad, mistõttu muudavad nad ruumi avaramaks. Alati tasub kasutada ruumis mõlemat, et luua head tasakaalu,» kõlab Sandre soovitus.

Ka on soojadel ja külmadel toonidel kombeks mõjuda erineva valguse käes erinevalt. «Külmad toonid muutuvad sooja valguse käes tuhmimaks ja soojad toonid intensiivistuvad. Seda tasub arvesse võtta, kui hakkad soojades toonides värvima lõunapoolse toa seina, aga ka siis, kui lambipirni valid,» räägib ta. Toonide muutlikkusega tuleb lihtsalt leppida, sest sama valgust kogu aeg ühes ruumis hoida ei ole võimalik.

VASTANDVÄRVIDE KÕRVUTAMINE

Omamoodi põnevaid efekte annab Sandre sõnul vastandvärvide kõrvutamine. «Punast ja rohelist koos ei tasu siiski kasutada nii, et mõlemad on puhtad ja erksad spektrivärvid, sest nii saab liiga närvilise ja terava kontrasti,» hoiatab ta. «Parema tulemuse annab see, kui üks neist või mõlemad on murtud, tuhmimad toonid. Hea on, kui üks toon on teisest tumedam ja ümbritseda neid toone rohke neutraalse tooniga,» annab spetsialist nõu.

Kuid värvi valides võib lähtuda ka nende sarnasusest. «Üks lihtne viis on tuvastada neid siduv värvitoon. Värviring saab alguse kolmest põhivärvist ning neid omavahel segades saame ülejäänud värvid,» selgitab Sandre. «Seetõttu on lihtne leida üles värvide sarnasused, näiteks roheline ja lilla sisaldavad mõlemad sinist. Lillas ja oranžis on mõlemas punast.»

Interjööris on Sandre sõnul kindlam kasutada neutraalseid või sügavaid pisut murtud värvitoone. «Tumedad jõulised toonid mõjuvad rahulikumalt kui sama tooni erksad ja puhtad värvid, mistõttu tasuks suurel pinnal eelistadagi pigem tumedaid või murtud toone ning erksaid puhtaid värve kasutada detailides. Ühe ruumi toonid peaksid üksteisest eristuma heleduse-tumeduse või küllastuse poolest.»

PEA MEELES!

- Hästi toimib erinevate puhtusastmetega värvide kasutamine. Imelisi tulemusi annavad roosad ja hallid, hele virsik ja beež, helesinine ja tumepruun.

- Kasutades erinevate puhtusastmetega värve, tasub jälgida, et neil oleksid tasakaalus ka mahud. Tasakaal püsib, kui aktiivset värvi on oluliselt vähem kui passiivset.

- Lihtne ja klassikaline värvi ja mittevärvi kontrast on samuti kindla peale minek. Kollane, must ja valge, punane, must ja valge, hall ja punane jne. Akromaatilised värvid – must, valge ja hall – on heaks taustaks pea kõikidele värvidele.

- Värvitoonidele on hea kaaslasi leida, kui asetada värviringi võrdhaarne või võrdkülgne kolmnurk. Nii leiad kolm omavahel sobivat värvitooni.

- Kui asetada värviringi ruut või ristkülik, on lihtne leida nelja sobivat värvitooni.

- Iga värvikombinatsiooni juures peavad olema lisaks hele ja tume neutraalne värv, mis aitavad värvikompositsioonil tasakaalu hoida.