Õpetaja ja ettevõtja Anna, erisõidukite ehitaja Algo ja nende poja Pääreni kodu pisikeses Kurtna külas pärjati tiitliga «Aasta kodu 2015». Oma kätega remonditud ja sisustatud kolmetoaline korter on tulvil üllatavatest ideedest ja leidlikest lahendustest, kirjutab ajakiri Kodu&Aed.
Kodu lugu: nii sündis Eesti 2015. aasta kauneim kodu
«Aasta kodu 2015»:
Kes: Anna (24), Algo (28) ja Päären (3).
Mis: 68 m² kolmetoaline korter.
Kus : 1976. aastal ehitatud kahekordses kortermajas Kurtnas Harjumaal.
Üle Anna ja Algo kodu ukseläve astujale avaneb harmooniline monokroomne maailm, mille terviklikkus on silmatorkav. Siin on läbimõeldud sisustuslahendused: igas ruumis leidub Anna kavandatud ja Algo teostatud üllatavaid mööbli- ja kujundusideid, mis võimaldavad 68 ruutmeetrit otstarbekamalt kasutada. Nii näib kodu avarama ning rahulikuna. Selliselt kavandatud kodus pääsevad mõjule need detailid, mis ongi loodud silma rõõmustama: argised, aga vajalikud esemed ei tõuse esile ega torka silma, pääsemata terviku ilu lõhkuma. Esmapilgul on raske uskuda, et samade seinte vahele mahub ka Anna õmblustöökoda, mille vahvaid tooteid saab osta pealinna parimatest sisustuspoodidest.
Anna kirjutab konkursile «Kodu kauniks» saadetud kirjas: «Minu pere kodu asub pisikeses Kurtna külas Tallinna külje all. Mina olen Kurtnas elanud juba sünnist, õpingud viisid küll vahepeal mõneks aastaks Tallinnasse, kuid pärast lapse sündi tundus ainuõige lahendus kolida koos kogu perega vaiksesse, puhtasse ja armsasse Kurtnasse tagasi,» kirjutab ta. «Õnneliku vedamise tahtel leidsime ideaalse korteri: kolmetoalise ja renoveerimata. Pärast korteriostu me vist ei arutanud Algoga kordagi, et kuidas me saame ja kas ikka oskame – oli iseenesestki selge, et oma kodu tuleb meil ikka ise, oma käte, mõistuse ja loovusega valmis teha. Kindlasti oli siin abi Algo puiduõpingutest ning metallitöö kogemustest ja minu enda (üli)suurest kirest sisekujunduse vastu ning käsitööalastest õpingutest, samuti kümnetest, kui mitte sadadest «Tee ise» projektidest, mille peal olin kätt harjutanud.»
Anna töid ja tegemisi on paljud käsitööhuvilised juba ajakirjadeski näinud, samuti on temalt ilmunud raamat »Ideid maailmapäästmiseks. Mõtteid omanäolise kodu loomiseks».
Anna armastas juba väikese lapsena tube ümber kujundada: niipea kui jõud mööblitükkidele peale hakkas, asus ta oma toa sisustust muutma, ja see ei piirdunud pelgalt voodi teise seina liigutamisega. Nüüd sai ta oma mõtteid teostama asuda. Piirideks vaid korteri välisseinad.
IDEED PÄÄSEVAD VALLA
«Mina võtsin enda peale korteri planeerimise ning kujundamise ja Algo vastutas kõige ülejäänu eest. Minu soov oli meie käsutusse antud 68 ruutmeetrit maksimaalselt ära kasutada. Juba väiksena armastasin nutikaid ja ootamatuid mööblilahendusi, nii võib meie tänasestki kodust selliseid leida. Näiteks kodukontor, mille saab paari liigutusega kokku pakkida, magamistoas aga asub täitunud lapsepõlveunistus ehk voodi, millelt saab kõhuli olles aknast välja vaadata,» kirjutab Anna oma kirjas.
«Usun, et meie korterit iseloomustabki kõige enam funktsionaalsus ja läbimõeldus. Lisaks käsitööõpetaja ametile on mul oma väike käsitööettevõtte, ent kuna firma on alles arenemisjärgus, oli selge, et mõnda aega tuleb mul töötada kodus. Seega oli minu ülesandeks mahutada meie 68 ruutmeetrile nii kodu kui ka õmblustöökoda,» selgitab Anna.
«Kuna kangaid, masinaid, nööpe ja litreid peab ühel endast lugupidaval käsitööettevõtjal olema ikka rohkem kui palju, oli selge, et oluline roll saab olema panipaikadel. Nii kasutasime ära juba korteri varasemasse planeeringusse kuulunud orvad esikus, Pääreni toas ja magamistoas ning ehitasime suured ja sügavad liugustega panipaigad. Nendesse mahutan nii oma masinad, kangad kui ka kogu pere rõivad, jalanõud, tolmuimejad ja pooled Pääreni mänguasjadki,» seisab kirjas.
«Meie magamistoas on lisaks lükandustega kapile teinegi panipaik – see asub voodi all. Voodi karkass on tasa aknalauaga ja nii võib tõesti sellel kõhuli olles aknast välja vaadata. Voodi all olev ruum on aga piisavalt suur, et sinna vabalt sisse minna – sedasi saab seal ladustada rohkelt asju.»
ÜHE KATUSE ALL
Anna kirjeldab, kuidas tal on õnnestunud koduseinte vahele oskuslikult peita ka õmblustöökoda, fotostuudio ja kodukontor: «Esialgu plaanisime köögi ja elutoa vahel oleva seina maha võtta, aga kuna see oli kandev, siis jäi see plaan katki. Ja hea oli, et jäi. Köögi keskmes ei ole mitte tammepuust söögilaud, vaid köögisaar. Selle alla on paigutatud kolm mahukat köögikappi, mis teevad niigi üpris suurest köögist veel suurema ja mugavama ruumi ning nii mahub kappidesse ka muidu silma riivav mikrolaineahi,» kirjeldab Anna.
Töötasapinnatagune ning saarealune pind on kaetud Algo kodukandist pärit vana küüni küljest saadud hallikaks kulunud ja ilmastikust räsitud voodrilaudadega. Suur köögisaar on ideaalne nii pere kui sõprade seltsis õhtustamiseks, aga ka õmblustöödeks, mahutades palju masinaid ja võimaldades mugavalt ka suuri kangaid töödelda. Laua praktilisust assisteerib liigutatav seinalamp ehk kohtvalgusti, mida saab suunata nii lauale kui ka töötamise ajal köögis olevale triikimislauale. Köögis asuv ratastel serveerimislaud on mugav abiline siis, kui külalisi on rohkem, samuti saab serveerimislauda kasutada õmblustöödel abilauana.
Elutoa ühes nurgas asub kodukontor, mis mahutab endasse nii suure lauaarvuti kui ka printeri ning kõik nende juurde kuuluvad kontoritarvikud. Laua saab kinni lükata – nii ei ole töömeeleolu elutoas pidevalt silma all. Kodukontori laua pealmine osa on samuti tehtud ilmastiku poolt räsitud puidust – selle peal saan mugavalt tootefotosid teha. Tootefotosid saan pildistada ka laudadega kaetud välisukse taustal ning korteri rohke valge seinapind võimaldab ruume pildistamiseks väga mitmekülgselt ümber korraldada.
PÄÄRENI MAAILM
«Pääreni toas asub meie kodu kõige funktsionaalsem mööbliese. See on ühtaegu kapp – ratastel kastides hoiustame mänguasju ning kapiuste taga on peidus miniköök, mis asub justkui omaette majakeses –, aga lisaks täidab see mööbliese ka lugemisnurga, laua ja magamisaseme ülesannet. Kui mänguasjakastid laua alt välja veeretada, on lauapind parajalt mõnus joonistamiseks, saviga voolimiseks ja autodega rallimiseks. Ja sellel mööbliesemel on võimalik ka kaugel elaval Pääreni vanaemal külla tulles magada,» kirjeldab Anna multifunktsionaalset mööblitükki, mille ta poja tuppa kavandas.
Seinal olev tahvelvärviga kaetud vineerist Eesti kaart on aga eriti tähtis. «Sealt saab vanaema Päärenile näidata, kui kaugelt lõunast ta kohale on sõitnud,» lisab Anna.
«Suurem osa mööblist, tekstiilist ja aksessuaaridest on meie enda tehtud – igal asjal siin on oma lugu ja emotsioon. Ehkki vahel tundub, et siit oleks võinud teha paremini ja sealt natuke rohkem, siis tunneme, et see kodu on mõnusalt meie enda moodi ning sobib hästi meie iseloomu, hobide ja mõtetega,» on Anna nende pooleteise aastaga valminud kodu üle siiralt õnnelik.
KOMMENTAARID
Sirje Kadalipp, sisearhitekt ja kodukonkursi žürii esimees:
Selle aasta konkursi üldpildis tõusid esile noored pered, kes on suurlinnas tiiru ära teinud, kuid kodukohta tagasi läinud ning seal oma kodu loonud. Rõõmustav on noorte inimeste tarkus ja oskus hinnata kvaliteedina elukeskkonda ning valmidus ise sellesse panustada. Tänavune võidukodu on üks nende seast. See kolmetoaline korter jääb meelde terviklikkuse ning nutikate lahendustega. Efektne mustvalge, monokroomne üldpilt on väga oma perenaise nägu. Eriti sümpaatse mulje jätsid aktsendina kasutatud vana küüni aegunäinud lauad. Tunnustust väärib kindlasti ka see, et efektne tulemus on loodud suures osas oma kätega ning vaoshoitud kulutustega.
Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht:
Konkursi «Kodu kauniks» tiitli «Aasta kodu 2015» pälvis Anna Lutteri ja Algo Eskla kodu, mis tõusis esile sooja ja rahuliku hubasusega, erakordselt hästi läbimõeldud lahendustega ning samas ühtse stiilipuhtusega. Omanikud on olnud leidlikud ning on tunda, et kodu on ehitatud ja sisustatud südamega.