Paljukiidetud supertoidud ei sobigi kõigile

Kuivatatud supermarjad. Foto: Vida Press

Supertoidud sobivad enamikule söögilaua rikastamiseks, kuid ettevaatlikud peaksid olema lapsed, rasedad ja ravimite tarvitajad.

Supertoit tähistab toitaineterikast, tavatoidust suurema toiteväärtusega tervisele kasulikku toitu. Selles on suurel hulgal antioksüdante, polüfenoole, vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid, rasvhappeid, bioflavonoide jm. Sõna «supertoit» on käibel kõnekeeles, teadlased sellist terminit ei kasuta, sest tegelikult on ju suurem osa toitu tervisele kasulik ning mitmekülgselt süües saame kõik vajalikud ained ka tavatoidust kätte.

Supertoidu all mõeldakse tihti goji-marju, chia-, kanepi- ja aprikoosiseemneid, maca't, inka- ja mooruspuumarju, toorkakaod, nisuorasejahu, klorellat. Selliseid toitaineterikkaid toiduaineid võiks tarvitada töötlemata kujul, nad sobivad tihti ka lisandiks hommikusöögile, pudrule, müslile, jogurtile. Supertoidud on head kiire elutempoga inimestele ja sportlastele, tänu suurele proteiinisisaldusele aga kasulikud neile, kes liha ei söö.

Hoolimata supertoidu toitaineterikkusest ei sobi see ainukeseks toiduks, vaid on siiski lisandiks, menüü rikastamiseks.

Lapsed, rasedad ning krooniliste haiguste tõttu regulaarselt ravimeid tarvitavad inimesed võiksid siiski suhtuda supertoitu ettevaatlikult. Mõnedel ravimitel esineb ebasoovitavaid koostoimeid supertoidus sisaldavate ainetega. Näiteks on teada, et goji-marjad ja chia-seemned mõjutavad ravimite metabolismi. Raseduse ajal ei peaks tarvitama kanepiseemneid, samuti pole teada chia mõju raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Scanpix Foto: PantherMedia/Scanpix

Goji-marjad 

Goji-marjad kasvavad Hiinas, Tiibetis, Mongoolias. Nad on ühed toitaineterikkamad marjad, sisaldades 21 mineraalainet ja 18 aminohapet (need teevad goji-marjadest suurepärase valguallika),

vitamiine (A, B1, B2, B6, C, E),

polüsahhariide,

rasvhappeid,

beetakaroteeni,

seaksantiini.

Goji-marjad on head antioksüdandid – nad pärsivad organismis vabade radikaalide tegevust ja võitlevad nii vananemise vastu, aitavad ennetada silmavaevusi. Oletatakse, et tänu suurele C-vitamiini ja polüsahhariidide sisaldusele parandavad goji-marjad immuunsüsteemi. Lisaks arvatakse goji-marjadel olevat omadusi, mis võivad aidata südame- ja veresoonkonnahaiguste korral, hoida veresuhkrutaset normaalsena, aga ka parandada seksuaalset võimekust, toetada maksa ja neerude tööd, tugevdada mälu, samas leevendada ärevust, stressi ja unetust.

Päevas soovitatakse tarvitada 10–30 g goji-marju.

NB! Krooniliste haiguste tõttu retseptiravimeid võtvad inimesed peavad olema ettevaatlikud, sest goji-marjad võivad muuta osa ravimite mõju organismis. Ravim ei pruugi toimida õigesti, sest ravimi metabolism on muutunud ning vererõhk või -suhkur ei pruugi enam kontrolli all olla. Verevedeldajate tarvitajatel on veritsuse oht.

Inkamarjad

Inkamarjad on pärit Lõuna-Ameerikast, kuid neid kasvatatakse ka Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas ning seda on võimalik teha Eestiski. Inkamarjad sisaldavad

proteiine,

vitamiine (A, B1, B2, B3, B12, C),

fosforit, kaltsiumi, rauda,

bioflavonoide,

polüfenoole,

karotenoide,

pektiini.

Inkamarju süües saab nii vaimsele kui ka füüsilisele stressile vastu panna ning organismi tugevdada. Lisaks arvatakse neil olevat põletikuvastased ja antioksüdantsed toimed, mis mõjuvad hästi ka diabeedi ning kõrgenenud vererõhu korral. Inkamarju on kasutatud vähivastases võitluses (just seedetrakti kasvajate ennetamisel), verepuhastajana, loodusliku rahustina, juuste tugevdamiseks, nende väljalangemise ja hallinemise vältimiseks. Nad on kasulikud seedimisele – tänu kergelt lahtistavale mõjule aitavad nad leevendada kõhukinnisust. Inkamarjad on abiks ka kaalulangetamisel.

Inkamarjade päevane soovitatav kogus on 20–25 g.

Valge mooruspuu marjad

Valge mooruspuu on pärit Hiinast, kuid teda kasvatakse ka mujal. Marjad sisaldavad

karotenoide,

tanniinne,

kiudaineid,

rauda, kaltsiumi,

vitamiine (B2, B3, C, K),

linool- ja steariinhapet.

Mooruspuumarjade söömine peaks ära hoidma juuste enneaegset hallinemist ja hõrenemist. Arvatakse, et nad annavad üldist elujõudu, ergutavad neerude tööd, parandavad vere kvaliteeti, hoiavad korras seedimise, tasakaalustavad veresuhkrutaset, samuti võiksid nad leevendada kroonilisi soole- ja maksavaevusi. Mooruspuumarju on kasutatud ka palavikualandajana, valuvaigistajana ning meeleolu parandajana, samuti seksuaaliha kasvatamiseks.

Mooruspuumarju soovitatakse päevas 15–50 g (peotäis) või rohkem.

Scanpix Foto: SCANPIX

Kakao

Kakaopuu kasvab Ameerika džunglites. Toorest kakaouba peetakse üheks kõige komplekssematest toitudest, sest selles on üle 1200 aktiivse aineosa.

Toorkakao sisaldab

väga palju antioksüdante,

mineraalaineid,

kiudaineid,

C- ja E-vitamiini,

kehas mõnutunnet tekitavaid aineid (sh trüptofaani, 5-HTPd, serotoniini, dopamiini, fenüületüülamiini ja anandamiidi).

Toorkakao antioksüdandid kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku mõju ning vananemise eest. Tänu magneesiumirohkusele toetab toorkakao südametegevust, närvisüsteemi, lõdvestab lihaseid ja on abiks menstruaalvalude korral. Raud parandab kudede hapnikuvarustust. Kroom aitab tasakaalustada veresuhkrutaset. Arvatakse, et toorkakao vähendab söögiisu ja alandab nii kaalu.

Päevas soovitatakse 1–3 sl toorkakaod.

Chia-seemned

Chia pärineb Lõuna-Ameerikast. Chia-seemned on väga suure energiaväärtusega vastupidavustoit. Chia-seemned sisaldavad

rasvhappeid (oomega-3, oomega-6, oomega-9),

antioksüdante,

kiudaineid,

mineraalaineid,

proteiine;

vitamiine (A, B1, B2, B3, E).

Tänu rasvhapetele on chia-seemned head südameveresoonkonnale, ajutegevusele, lisaks võivad nad vähendada põletikke, stabiliseerida veresuhkrutaset, eemaldada organismist jääk- ja mürkaineid. Chia-seemned aeglustavad süsivesikute imendumist ja tekitavad täiskõhutunde, samuti leevendavad soolestikuga seotud vaevusi. Sobivad sportlastele, sest stimuleerivad kudede taastumist.

Chia-seemneid soovitatakse süüa 2–4 sl päevas.

NB! Chia-seemned võivad vedeldada verd, seetõttu peavad antikoagulantide tarvitajad olema ettevaatlikud!

Scanpix Foto: SCANPIX

Harilik kanep 

Kanep on vana kultuurtaim, mis pärineb Aasiast. Tänapäeval tohib Euroopa Liidus kasvatada seemnekanepit. Kanepiseemned sisaldavad

aminohappeid,

rasvhappeid (oomega-3, oomega-6),

proteiini,

mineraalaineid,

vitamiine (A, B1, B2, B3, B6, C, E).

Kanepiseemnete tarvitamine on hea südameveresoonkonnale, ajule, kesknärvisüsteemile. Tänu rasvhapete sisaldusele peaks regulaarne kanepiseemnete kasutamine aitama alandada kolesteroolitaset. Kanepiseemnetest saab organism vajalikke aineid, et tugevdada immuunsüsteemi. Lisaks parandavad nad naha ja juuste olukorda, samuti nägemist. Kanepijahus on palju kiudaineid, mis on head seedimisele.

Kanepiseemneid võib süüa niisama, kuid neid võib lisada küpsetistele ja leiva hulka, pirukatäidistesse. Kanepiseemnetest jahvatatakse jahu, mis sobib gluteeni­talumatuse all kannatavatele inimestele.

Maca

Maca kasvab Peruu mägedes ja seda on seal väga kaua kasutatud vastupidavuse suurendamiseks ja energia saamiseks. Maca sisaldab

18 aminohapet, 

taimesteroole,

kiudaineid,

vitamiine (B1, B2, B6, C, E),

alkaloide ja aminohappeid,

mineraalaineid ja mikroelemente.

Maca't on kasutatud toonuse tõstmiseks, jõu ja vastupidavuse taastamiseks, aga ka libiido suurendamiseks. Arvatakse, et maca suurendab ka seemnevedeliku hulka. Samas peaks maca aitama menstruatsioonivalude, PMSi nähtude, samuti limaskestade kuivamise ja kuumahoogude korral.

Maca tasakaalustab vereringet, närvi- ja lümfisüsteemi, samuti toetab organismi stressi korral. Lisaks võib ta tugevdada immuunsüsteemi, parandada mälu ning unekvaliteeti.

Maca't soovitatakse kasutada 1–2 sl (5–10 g) päevas. Alustama peaks väiksemate kogustega ja neid siis järk-järgult suurendama. Maca tarvitamises soovitatakse teha pause (nt 3 nädala järel jätta 1 nädal vahele).

Nisuorasepulber

Nisuorasepulber saadakse nisuorase noortest lehtedest jahvatamise teel. Sisaldab

klorofülli,

vitamiine (A, B2, B3, B5, B6, C, E, K, samuti foolhapet),

väga paljusid mineraalaineid,

aminohappeid,

luteiini,

beetakaroteeni.

Milleks hea? Tänu klorofüllile sobib nisuorasepulber organismi puhastamiseks, seedimise parandamiseks, kõhukinnisuse leevendamiseks. Samuti tugevdab ta immuunsüsteemi, aitab ravida aneemiat, parandab organismi aluse-happe tasakaalu. Nisuoras on abiks kaalulangetamisel.

Kuidas tarbida? Nisuorasepulbri kasutamist soovitatakse alustada poolest teelusikatäiest ning seejärel suurendada annust aeglaselt soovitatava 1–2 teelusikatäieni ööpäevas, et vältida organismi puhastumisreaktsioonist tulenevat halba enesetunnet. 

Scanpix Foto: SCANPIX

Klorella

Klorella on ainurakne mageveevetikas, mis kasvab looduslikult järvedes ja tiikides. Ta sisaldab

aminohappeid,

klorofülli,

oomega-3-rasvhappeid,

vitamiine (C-, D-, E- ja B-rühma vitamiine, foolhapet),

beetakaroteeni,

rauda ja kaltsiumi.

Klorella toetab maksa tööd, seob hästi raskmetalle ja mürke, seega on organismi puhastaja. Samuti võib vetikas leevendada kroonilist kõhukinnisust ja vähendada soolestikus gaaside teket. Lisaks on ta suurepärane valguallikas. Klorellat kasutatakse abivahendina kaalualandamisel, aga ka immuunsüsteemi tugevdajana.

Klorella soovitatav päevane kogus on 5–10 g. Alustada võiks väiksemate kogustega, seejärel neid järk-järgult suurendada.

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2015. aasta märtsis. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!