Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/23/11812719t1he79f.jpg)
Sisearhitekt Ivi-Els Schneider ütleb, et kuigi oleme pikalt elanud võõra võimu all napppides tingimustes, ei peaks me välisilmast oma kodu rajades nii tohutult vaimustuma, vaid peaksime silmas pidama, mis on ühele tõelisele Eesti kodule tegelikult omane.
Oma raamatus «Eesti kodu» kirjutab Schneider, et oma kodu kujundades kujundame muljet oma maast ja rahvast. «Igal rahval on oma elulaad ja traditsioonid. Ka Eesti ehituskunstil on oma traditsioonid, mis meid teistest eristavad. Aegade jooksul on välja kujunenud meie kliimale ja eestlase iseloomule sobiv elamutüüp. Meid iseloomustavad kohalikud ehitusmaterjalid,» selgitab arhitekt.
Välisriikidest eeskuju võtmisel soovitab Schneider oma kärsitust taltsutada ja õppida meist kaugele ette jõudnud riikides tehtud vigadest. Ta julgustab maailmas ringi vaatama, end välisilmaga võrdlema ja sealt inspiratsiooni ammutama, aga soovitab võtta asja rahulikult ja mitte liigse tuhinaga uue vaimustuses kõiki vanu hooneid ja interjööre tänapäevaseks ümber ehitada. «Uut arhitektuuri kerkib lausa linnaosade kaupa, aga ajalugu on ka meil olemas. Mida rohkem näiteid erinevatest ajastustest, seda mitmekesisem on meie kultuurilugu. Kõik väärtuslik meie ajaloost rikastab meid ja loob vaheldust tänapäevase kõrval,» kirjutab arhitekt.
Ta kinnitab, et väga palju õpetlikku, mis oma kodu rajamisel abiks oleks, leiame ka siitsamast, oma kodukandist, esivanemate kogutud elutarkusest. «Peaksime rohkem usaldama iseennast ja otsima tarkuseteri meie kodukanti talletunud vaimuvarast. Siin on meie juured,» julgustab arhitekt.