Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Neli ebaviisakat küsimust, mida külla minnes esitada ei tohiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anna-Liisa Mets
Copy
Soolaleivapidu.
Soolaleivapidu. Foto: www.flickr.com

Kuigi sa ei pruugi midagi halba mõelda, võivad mõned sõpradele esitatud uudishimulikud küsimused äärmiselt ebaviisakad tunduda.

ApartmentTherapy soovitab, mida ei tohiks sõpradele esimest korda külla minnes küsida ja kuidas samasisulisi küsimusi paremas sõnastuses esitada.

Kui palju see maksis? 

Selle asemel küsi parem, kas sõbral on soovitada mõnd head pakkumist või ostukohta, kust silmajäänud eset osta saaks. Tõenäoliselt meeldib sulle ese, mille kohta küsimuse esitad, ja sa tahad välja selgitada, kas see on kallis või võiks ka sulle jõukohane olla. Selle asemel aga, et panna ta olukorda, kus ta peab sisuliselt andma ülevaate oma majanduslikust võimekusest, võimalda talle pehmemat maandumist. 

Kui suured su elamiskulud on?

Selle asemel küsi, kas ta üldjoontes peab selles piirkonnas või majas elamist mõistlikuks ja on ostu või üüritehinguga rahul. Teise variandi puhul ei pea inimene jälle täpselt aru andma, kui palju raha ta on võimeline elamiskulude alla panema, ta võib seda öelda, kui soovib, kuid tal on võimalus ka ebamäärasemaks jääda. 

Millal siis remont ükskord valmis saab?

Selle asemel, et inimesele pingeid peale panna, küsi, mis oli kõige viimane koduga seotud projekt, mis sõber ette võttis. Sealt hargneb vestlus ise loomulikult edasi ja tõenäoliselt kuuled ka, mis plaanis veel teha ja millal loodetakse koduga valmis saada. 

Kas sa arvad, et see sobib siia? 

Selle asemel ei peagi mitte midagi ütlema. Kui sulle tundub, et miski sõbra kodus pole päris sinu maitse järgi, siis las olla nii - sina ei pea seal elama ega sõbra tuju selliste ebaviisakate küsimustega rikkuma. 

Tagasi üles