Enamik eestlastest on oma laste toad täiesti valesti sisustanud (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Toimetaja: Anna-Liisa Mets

1. oktoober 2016, 21:21

Eestis on väga sügavalt juurdunud arusaam, et mida kirjum ja mida rohkem asju täis lapse tuba on, seda parem. Tõest on see uskumus aga valgusaastate kaugusel.

Pedagoogikast leiab mitmeid juhiseid selle kohta, kuidas oma lapse tuba tegelikult sisustada võiks. Ja seda juba maast-madalast. Üks väga hea ja läbimõeldud vastavasisuline õpetus leidub Montessori-pedagoogikas, mida on oma laste puhul praktiseerinud ka Eveli Nõgu.

«Esimese lapse sündides ei teadnud ma Montessorist veel midagi. Kui ma lapsele lasteaeda otsisin, siis oli ühe kodulehel mainitud, et nad mingil määral rakendavad Montessori metoodikat. Huvi pärast googeldasin, mida see tähendab, ja enam ei saanud pidama. Mida rohkem lugesin, seda huvitavam oli ja seda suurem oli äratundmisrõõm, et nii ma tahaksingi oma lapsi kasvatada. Pärast seda olen end Montessori metoodikaga jõudumööda kurssi viinud ja mõningaid printsiipe ka oma kodus rakendanud. Muidugi on see teema nii lai ja põhjalik, et tunnen, et mida enam ma loen, seda vähem ma tean. Tahaksin lastega rohkem Montessorilikke tegevusi teha, kuid puudu jääb nii oma teadmistest kui ajast,» räägib Eveli.

Eveli silmis on Montessori põhimõtete järgi sisustatud elamine hästi lapsesõbralik ja väikese inimese vajadustega arvestav. «Seeläbi näitame üles austust lapse vastu. Samuti on näiteks lapse pikkusega arvestamine praktiline - laps saab ise oma riided ja muud asjad kätte ja vanemad ei pea teda pidevalt abistamas käima. Olen omal nahal kogenud, kuidas lapse pidev abistamine, sest ta ise ei ulatu, viib selleni, et lõpuks ta ei tahagi ise teha. Samuti leian, et harivate materjalide ahvatlevalt eksponeerimine soosib laste huvi ja uudishimu. Ja uudishimu on õppimise alus,» selgitab ta.

Montessori-põhimõttel toa sisustamise aluseks on rahulikkus ja tagasihoidlikkus. «Rahulik, nii visuaalselt kui helide poolest vaikne keskkond soosib puhkamist ning tegevusse süvenemist. Mida rohkem laps süveneb, seda enam ta õpib. Igasugune ülestimuleerimine, mida väga kirju lastetoa sisustus on, mõjub pärssivalt lapse keskendumisvõimele,» põhjendab Eveli, miks vanemate seas nii laialt eelistatud kirju ja kärts sisustus lapsele hoopis karuteene teha võib.

Aga kuidas siis sisustada, et last ja tema arengut igakülgselt toetada? Oma blogis Mutukamoos on Eveli selle kõik põhjalikult kirja pannud:

Rahulik ja esteetiline sisekujundus
Naturaalsed ja erineva tekstuuriga materjalid
Lapsemõõtu mööbel (nt laud ja tool)
Isiklike asjade hoidmise koht (riided, juuksehari jne), seatud nii, et laps leiaks ja ulataks asjad ise võtta (madalad nagid, riiulid, seinakorvid). Valikus väike kogus hooajalisi riideid.
Peegel lapse kõrgusel
Lüliti lapse kõrgusel
Raamaturiiul, kus raamatud on näoga lapse poole, et oleks kergem sobivat valida. Korraga on väljas u 10 raamatut ja neid vahetatakse. Kui riiuli võimalust ei ole, siis võib väike kogus raamatuid olla eksponeeritud ka korvis (eriti mugav maimikute puhul).
Võimaluse korral võiks lugemise jaoks olla omaette nurgake, kus on piisavalt valgust ja mugav istuda.
Looduseuurimise nurk, kus laps saab uurida loodusretkel kogutud esemeid (teokarbid, linnusuled jne)
Koht lapse kunstitööde eksponeerimiseks
Pildid seinal (tuntud kunstnike tööde reprod, fotod pereliikmetest) lapse silmade kõrgusel
Kõike (mänguasju, kaunistusi) olgu korraga väljas pigem vähe kui palju. Lapsed mängivad leludega sügavamalt ja tähenduslikumalt kui neid on korraga valida vähem. Samuti aitab roteerimine tekitada huvi juba unustatud mänguasja vastu. Montessorilikus toas ei ole klassikalist mänguasjakasti, vaid lelud on eksponeeritud riiulites või korvikestes, kus lapsel on kohe hea ülevaade pakutavast.
Toa sisustamisel lähtu lapsest – tema vanusest, huvidest, iseloomust. Võimalusel lase lapsel osaleda toa sisustuse valimisel (kas või voodipesu :))

Lisaks veel üldised montessorilikud märksõnad, millest võiks lähtuda:

valikuvabadus (laps saab ise valida, kuidas oma mänguasju kasutada, head nt ehitusmaterjalid, rollimänguasjad, halvad patareitoitel lelud)
liikumisvabadus (seda eriti beebide ja maimikute puhul, keda kiputakse piirama)
iseseisvus (saab ise tule põlema, riided kätte jne)
kord ja lihtsus
huvi tekitamine, inspiratsioon
ilu

Iseseisvus: lapsekõrgusele paigutatud asjad. Foto: Eveli Nõgu

Kommentaarid (1)

Enamik eestlastest on oma laste toad täiesti valesti sisustanud (1)

Märksõnad