Eesti disaini edu eest vastutavad nii ostja kui disainer ise

Woolishi kodutekstiilid on üks vähestest Eesti disainerite toodangust, mis massidesse jõudnud. Foto: Tootja foto

Kuigi meie väike Eesti kubiseb andekatest disaineritest, ei saa endiselt öelda, et ühest keskmisest Eesti kodust leiab kindla peale kodumaist disaini. Miks see nii on ja mida pildi parandamiseks teha saaks?

Pole mingi saladus, et eestlane peab kodumaist disaini lihtsalt kalliks ja toob parema meelega oma kodu sisustuse üle lahe odavmööbli poest, sest suurt missioonitunnet osta kodumaist ei ole meis veel tekkinud: seda peetakse ekslikult põhjendamatult kalliks nišikaubaks, mis pole tavatarbijale mõeldud.

Valgusteid ja sisustusesemeid disainiva PULO Disaini eestvedaja Liis Tippel ütleb, et Eesti disaini kõrgema hinna dikteerib väike turg ja väikesed mahud. «Jõudsasti tärkavat Eesti disaini iseloomustab tõik, et allhankeid tehakse vähe ja erandlik pole ka see, kui disainerid valmistavad oma tooted paljuski ise. Ehk et enamasti on seal keeruka tootmisprotsessi rõõm ja ka higi lõhn juures. Kahjuks võrreldakse tihti ka võrreldamatuid asju. Näiteks tuntud maailmanimesid, kelle loomingut müüakse hiiglaslikes kogustes, ja Eesti tõusvaid disainereid, kes toodavad tihti veel paremat kvaliteeti, aga sisuliselt eksklusiivkoguseid. Ja ma ei saa öelda, et hinnakäärid oleksid suured, pigem on see hinnaklass nendel sisult võrreldamatutel toodetel ka sarnane,» avab Tippel hinna kujunemise köögipoole.
Ta tõdeb, et ilmselt jääb eestlane alati soodsa sisustuse ostjaks ja tegelikult annaks seda fakti ära kasutada Eesti disaini levitamise huvides: kui näiteks Rootsi mööblihiid IKEA võtaks oma valikusse Eesti disainerite jooniste põhjal toodetud kaupa, tõuseks tarbija teadlikkus tublisti.