/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/04/05/6521171t1h3af1.jpg)
Postimehe koduportaali lugeja kirjutab, et soovitab oma kogemustest vältida üht üsna levinud siseviimistlustrendi, sest sellest on hiljem kordades rohkem tüli kui rõõmu.
Lugeja: soovitan omast kogemusest üht sisustustrendi kindlasti vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin sai oma sõpradelt soovitus võõbata esikus tühjaks jäänud sein üle tahvlivärviga, sest sinna olevat siis mugav igasugu kohustused ja kokkusaamised kirja panna, et need kogu aeg silma all oleksid. Tulemusega pole ta aga sugugi rahul.
«Tahan teisi hoiatada, et nad oma koju sama valikut kindlasti ei teeks. Must sein näeb tõesti väga efektne välja, aga seda seni, kuni sinna esimest korda peale kirjutad. Pärast ei saa seina kunagi päriselt puhtaks, ikka jäävad kriidijäljed peale. Veega päris üle ujutada kipsseina ju ka ei julge. Teiseks on põrand seina ääres kogu aeg täis kriidipuru. Olen proovinud erinevaid kriite, aga seis on ikka sama.
Ühesõnaga sain endale tänu sellele tahvlivärvile juurde hulga kraamimiskohustusi ja seina, mis näeb kogu aeg määrdunud välja. Soovitan inimestel väga sügavalt järele mõelda, kas nad tahavad endale samasugust risti kaela. Märkmikud sobivad tegemiste üleskirjutmiseks endiselt väga hästi, pole vaja selleks seina kasutada,» kirjutab ta.
Tahvlivärvi tuleb oskuslikult peale kanda
Värvikeskuse kujundusosakonna juhataja Eve-Lii Sandre ütleb murest kuuldes, et tahvlivärvi pealekandmisel tuleks teada paari nippi, et tulemus kvaliteetne saaks. «Tahvlivärvi tuleks peale kanda madalakarvalise lakirulliga, et pind saaks võimalikult sile ja ühtlane ning ei toimiks kriidiga kirjutades "riivina". Kui tahvlivärv läheb varem värvitud seinavärvi peale, tuleks tavalise rulliga värvimisest tekkinud reljeefsed tipud eelnevalt aluspinnalt maha lihvida, et tulemus saaks võimalikult sile ja ühtlane. Vajadusel tuleks ka värvikihtide vahel kerge vahelihv teha,» juhendab ta.
Seda, et pikapeale ei pruugi sein enam väga hästi kriidijälgedest puhastatav olla, möönab Sandre küll, kuid alguses peaks see ikka üsna lihtne olema. «Puhastamist raskendab kindlasti see, kui tahvli pind pole saanud piisavalt sile. Muudel juhtudel peaks märja švammiga tahvli siiski kenasti puhtaks saama,» ütleb ta. Vahel on vaja täieliku puhtuse saavutamiseks pinda lihtsalt mitu korda puhastada.
Et kriiditolm tuju ei rikuks, selle vastu leiab kindlasti rohtu. «Kindlasti tuleks kasutada spetsiaalseid tahvlikriite. Vähem kriiditolmu tekib siis, kui tahvlipind on võimalikult sile. Aitab ka see, kui tahvli alläärde väikse tolmu koguva liistu paigaldada, kuhu ka näiteks kriite ja tahvlišvammi saab panna. Lisaks sellele on olemas ka kriidimarker, mis jätab samasuguse jälje nagu marker, kuid on märja lapiga puhastatav ega eralda kirjutamisel mingit tolmu. Kriidimarkerit on vaid valget tooni,» räägib kujundaja.