Eesti sisekujundaja annab nõu, millised kardinad koju valida

Foto: www.pexels.com

Sel kevadel valitsevad kardinamoes looduslikud toonid ja mustrid ning kangad, mis jätavad naturaalse mulje. Tagasituleku teevad ka paneelkardin ja kahesiiniline tekstiilkardin. 

Bonava Eesti OÜ Sisekujundaja Grete Martha Laan räägib valitsevatest kardinatrendidest ja annab nõu, millised aknakatted koju valida: 

Kardinate kasutuses Eestis hooajalist vahetuvust üldiselt ei toimu. Suur osa ajast puudub meil tubades loomulik valgus ja nii ei ole mõtet seda raskete tekstiilidega veelgi rohkem varjata.

Suvel võib kasutada aknakatteid kahe kihina: katvat kardinat, kas pimendavat rulood või voldikkardinat taga, ees aga õhulist tekstiili, mis laseb päevavalguse tuppa ja kaitseb samas soovimatute pilkude eest.

Nii nagu muud valdkonnad, liiguvad ka kardinatrendid looduslikkuse ja naturaalsuse poole. Siin saab eristada kahte äärmust: ühelt poolt puhtad toonid, looduslikud mustrid ja geomeetria ning sellele teiselt poolt vastanduvad ulmelised, läikivad ja ekstreemsed aknakatted. Koduses sisekujunduses tasub jääda aga puhaste ja pastelsete toonide juurde ning lähtuda kujunduse tervikust.

Materjalivalikus on samuti põhiline märksõna naturaalsus ja varem sisekujundusse imbunud n-ö kleidivoodrid hakkavad akende eest kaduma. Looduslik linane on alati hea valik, kuid see kortsub väga kergelt ja hakkab akna ees mängima.

Seetõttu on kangatootjad leiutanud võimaluse teha sünteetilist kangast nii hästi järele, et visuaalselt ega katsudes ei ole võimalik aru saada sellest, et tegemist ei ole eheda linase kangaga. Selline kangas on praktilisem ja soodsam ning seda on lihtsam hooldada. Suund on ikka lihtsuse poole, seda nii visuaalses plaanis kui ka hoolduse mõttes. 

Puhtad värvid ja suured loodusmustrid

Toonidest valitsevad puhtad toonid, segatud värvid ei ole praeguse hooaja lemmikud. Laineid löövad sinised ja rohelised eri tumedusastmes. Mustrid pärinevad samuti loodusest: lille- ja loomamustrid ning geomeetrilised kujundid. Mustrid on hästi suured – mida suurem, seda uhkem, väikest mustrit praktiliselt ei kohta.

Eestis kasutatakse sisekujunduses enamjaolt beeže või halle kardinaid. Värvivalik sõltub sellest, mis mulje tahetakse kodule anda ja kas värvi antakse edasi kardina või muude tekstiilidega. Aknapinnad on läinud tänapäeval väga suureks, mistõttu eelistatakse neutraalsemat tooni kardinaid, et kardinavärv ei muutuks liiga domineerivaks. Väiksematel pindadel, näiteks magamistoas, julgetakse kasutada rohkem värve.

Elutuppa sobivad õhulisemad kangad. Kui aken on otse vastu teleriseina, siis peaks akna ees olema ka kattev kardin: paks tekstiil, ruloo või ribakardin, mis kaitseb päikese eest ja võimaldab telerit vaadata. Kui aken ei ole teleri vastas, tasub eelistada õhulisi kardinaid.

Magamistoas võiks kasutada nii õhulist kui ka paksu kardinat: õhulist päeval ja katvamat kardinat öösel. Juhul kui magamistoa aknad asetsevad nii, et keegi neist sisse ei vaata, võib piirduda ka ainult paksu kardinaga, mida ööseks ette tõmmata, päeval aga nautida katmata vaadet ja lasta valgust tuppa.

Lastetuppa ei ole hea valida tekstiilkardinaid, sest need kipuvad kergesti määrduma. Kõige lihtsam ja praktilisem oleks valida sobiva motiivi või mustriga lastepärane ruloo või  pimendamist võimaldav ribakardin. Lapse kasvades on seda kerge vahetada. Armsa lastetoa tegemiseks on muidugi kõik võimalik, kuid roosade printsessidega või autodega tekstiile tasuks vältida.

Eemaldatav versus püsiv

Lisaks toonidele, mustritele ja kangale saab valida kardinasüsteemide vahel, mis  laias laastus jagunevad kaheks. Rooma, tekstiil- või paneelkardinad on kas akna ees või eest ära. Vahepealset varianti nende puhul üldiselt ei ole. Riba- ja voldikkardinad võivad olla kogu aeg akna ees, neid ei pea ära tõmbama, sest nad lasevad valgust läbi.

Kahesüsteemset voldikkardinat on hea kasutada esimestel korrustel, kus on maast laeni aknad või rõduuks. See kardin võimaldab end mõlemast otsast liigutada või tõsta alt üles näiteks õla kõrgusele. Valgus tuleb sisse, aga keegi ei näe, mida pererahvas sees toimetab.

Kui tahta akent katta, kuid siiski valgust tuppa lasta, peaks valima ribakardina, mille ribasid saab pöörata. Kodusesse interjööri sobib paremini puidust või bambusest ribakardin.

Suured aknad arhitektuuris on toonud taas päevakorda varem varjusurmas olnud kahesiinilised külg- ja tüllkardinad. Tüllkardin katab suure klaasipinna ning laseb valgust tuppa, kuid õhtusel ajal, kui tuli toas põleb, saab tõmmata ette paksemad ja katvamad külgkardinad.

Paneelkardina come back

Paar aastat tagasi hakkasid sisekujundusest kaduma paneelkardinad, kuid need teevad nüüd come back'i. Paneelkardinad on lihtsasti vahetatavad ja nende kangakulu on väiksem kui tekstiilkardinatel, mistõttu on need heaks valikuks, kui on soov aasta-paari tagant kardinaid uuendada: paneelkardina kangas käib lihtsalt krõpsudega paneelidelt ära.

Paneelkardin on koos tekstiilkardinaga kaks kõige lihtsamini paigaldatavat ja hooldatavat kardinat, mõlemat saab pesta masinaga või viia keemilisse puhastusse. Paneelkardina kasutamisel tuleb arvestada, et mingi osa aknast jääb alati paneelidega kaetuks. Sama fenomen on liuguksega – paneelid saab lükata küll ühte serva, kuid vähemalt ühe paneeli laiuselt jäävad need alati akna ette.

Ruloo on soodne ja laialt kasutatav aknakate, kuid selle hooldus on üks raskemaid: seda kangast saab puhastada põhiliselt ainult kuivpuhastusega. Ruloode hoolduskeerukust kompenseerib hind, mis teeb nende väljavahetamise ja uuega asendamise lihtsaks.

Kodus tekib pidevalt tolmu, ja kui ribakardinaid korra nädalas ei pühi, siis koguneb sinna korralik tolmukiht, mis pole enam ei ilus ega tervislik. Samuti tuleb ribakardina puhul arvestada, et see võtab ka kokkutõmmatult kuni 25 cm ruumi ja aknaniši sisse paigaldatuna ei pruugi aken enam lahti käia. Akna kohale paigaldatuna tuleb arvestada üsna massiivse kardinakonstruktsiooniga, mis on pidevalt silmale näha.