:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/14/7403921t1h6d2a.jpg)
Toiduklubi «Toiduga Sõbraks» võtab luubi alla köögiviljad ja seda ennekõike sellepärast, et need ei ole meie igapäevasel söögilaual nii sagedaseks külaliseks kui nad olla võiksid.
Miks on köögivilju menüüsse vaja?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihti on lihtsam kiire nälja kustutamiseks haarata mõni saiake või hot dog või šokolaad… Ja õhtusöögi valmistaminegi võtab vähem aega kui pasta kõrvale eraldi salatit valmistama ei pea.
Eestlased tarbivad kahjuks köögivilju oluliselt vähem kui neile kasulik oleks. Ehk isegi tähele panemata, et köögiviljad on sama lihtsalt kättesaadavad kui valmistoidud, ei vaja söömiseks kuigi palju ettevalmistust ning maitsevad hästi.
Aga miks siis valida igapäevamenüüsse rohkem köögivilju?
Erinevad köögiviljad (aga ka puuviljad) sisaldavad peaaegu kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, kiudaineid ning fütotoitaineid, mida meil on elamiseks vaja. See tähendab, et nad on kriitilise tähtsusega, tagamaks kõrget energiataset, head tervist, ladusat mõtlemist, kaunist välimust ja toetamaks meid meie teekonnal madalama kaalu poole, kui see on eesmärk. Köögiviljades leidub rohkelt vitamiini C ja vitamiini A eelühendit (β-karoteeni), aga ka folaate, kaaliumit ning magneesiumi. Paljud nendest vitamiinidest on tihti kodudes tarbimisel toidulisanditena. Tasuks aga pigem mõelda sellele, mida oma menüüs muuta, et vajalikke aineid saaks kätte just igapäevasest söögist.
/nginx/o/2017/12/14/7403927t1hc7fe.png)
Fütotoitained, muide on taimedes leiduvad bioaktiivseid ühendid, mis ei ole meile esmavajalikud, kuid omavad positiivset mõju meie tervisele. Ennekõike seostatakse neid taimede kaitseomadustega.
Erinevates viljades on erinev kogus erinevaid toitaineid, mistõttu soovitame köögivilju tarbida mitmekesiselt ning jälgida, et valikusse satuks ka palju erinevaid värve. Näiteks on hea vahepala köögiviljad hummusega. Lihtsad kastmed (hummus, pesto) ja lisandid (juust) annavad köögiviljadele maitsenüansi ning mõnikord on neid sedasi lihtsam süüa.
Tasub ka teada, et kuumtöötlemisel vitamiinid ja fütotoitained mõningal määral hävinevad. Nende omastatavus võib samas paraneda. Tihti on suppide, hautiste ja pajaroogade põhjaks üks ja seesama köögiviljade kombinatsioon, mida oliiviõliga kuumutatakse ning mille peale siis kõik ülejäänud maitsed ehitatakse. Klassikaliselt on selleks kombinatsiooniks sibul, porgand ja seller/porrulauk. Ja kuigi osa vitamiine kuumutamisel hävineb, on nende maitsed mõnusad ning toiteväärtus siiski hea. Köögivilju tasub tarbida nii toorelt kui kuumutatud kujul ja muidugi võimalikult palju.
Igal juhul soovitame köögiviljadega sõbruneda. Leida viise nende integreerimiseks oma söögilauale ning tarbida neid armastusega, mida need väärivad.