Võlafondi abil loodetakse tagada ühistute majanduslik jätkusuutlikkus
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
1. mai 2018, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
33 aktiivset korteriühistut otsustasid Narvas mittetulundusliku võlafondi asutada, mille eesmärgiks on ühistute võlaprobleemide lahendamine.
Võlgnike arvu ja võlasummade mahu kasv kortermajades on kujunenud üheks suurimaks korteriühistute probleemiks Sillamäel ja Narvas. Võlafondi asutamisel on lähtutud aasta tagasi valminud ekspertiisist ning asjaolust, et riiklikul tasandil pole ekspertarvamusest hoolimata olulisi samme probleemi lahendamiseks tehtud.
Narva elanikkonna pidev vähenemine on tekitanud elamispinna ülejäägi turul
Narvas on korterite hinnad viimase aasta jooksul 20 protsenti langenud. Väärtust kaotav kinnisvara raskendab sealjuures ühistute võlgnevuste likvideerimist.
Võlafondi ühe asutaja, Marina Laari, sõnul loodi fond ennetuslikel eesmärkidel. Laar ei soovinud, et Kiviõli ja Kohtla-Järve tühjenevate kortermajade probleem korduks ka tema kodulinnas, rääkimata tema enda majast.
Kuna uuest aastast kehtima hakkanud Korteriomandi- ja korteriühistuseadus muutis oluliselt korteriühistute võlgade sissenõudmise võimalusi, on võlafondi esmased tegevused seotud eelkõige teavitustöö ja nõustamisega.
«Selleks avame näiteks peagi fondi kodulehe ja jagame korteriühistu esindajatele nõu nii konkreetsete probleemsete juhtumite lahendamiseks kui põhimõtete osas, mida tuleks enda ühistus juurutada, et vältida võlgadega seotud probleemide kasvamist,» rääkis fondi juhtkonda valitud võlanõustaja Raigo Lille.
Fondi põhitegevus
Võlafondi abil loodetakse tagada ühistute majanduslikult jätkusuutlik toimimine. Fondi liikmed on lubanud koondada oma kompetentsi ja kogemused, et tagada ühistute säilimine ja tulevik. Kuna paljud korteriühistud ja nende liikmed on oma probleemides tänasel päeval üksi, loodetakse läbi võlafondi erinevaid protsesse mõjutada ning olemasolevaid probleeme senisest efektiivsemalt lahendada.
«Kuivõrd fondi põhitegevus on seotud ühistute nõuete koondamise ja ühistute esindamisega läbirääkimistes võlgnikega, siis saame mõne aja möödudes, kus tekib kriitiline mass sarnaseid probleemjuhtumeid, teha kindlasti ettepanekuid ja olla partneriks mõningatele omavalitsustele ja riigiesindajatele seadusandluses ja regionaalpoliitikas vajalike meetmete väljatöötamisel,» ütles Lille.