Galerii ja video: millised olid modernistliku arhitektuuri isa viis põhimõtet?

Šveitslast Charles-Édouard Janneret'd (1887-1965) tuntakse laiemalt tema pseudonüümi Le Corbusier järgi. Modernistliku arhitektuuri ja linnaplaneerimise üks algatajaid ja säravamaid esindajaid lõi oma elu jooksul mitmeid erinevaid maju ning projekte, alates hiiglaslikest kõrghoonetest kuni luksuslike villadeni.

Le Corbusier esindas omal ajal radikaalseid arhitektuurilisi ideid, väljendades minimalismi, paindlikust, multifunktsionaalsust ning prefabritseeritust, mitte tellimustöid. Le Corbusier’ ja tema järglaste mõtetest olid inspireeritud ka üle endise Nõukogude Liidu ehitatud suured paneelmajarajoonid.

Le Corbusier, üks märgilisemaid modernistlike arhitekte Foto: Paul Almasy/akg-images/Scanpix

Kahekümnendatel aastatel töötas Le Corbusier välja oma vaateid kirjeldava manifesti «Arhitektuuri viis põhimõtet». Oma raamatus «Uue arhitektuuri poole» iseloomustab Le Corbusier moodsa maja põhitunnuseid: sammastel seisev hoone, mis hoiab maapinna vabana, vaba põhiplaan, minimaalne fassaadikujundus, katuseaed ning lintaknad.

Sellest samast teosest pärineb ka modernistlikule arhitektuurile teatavaks loosungiks saanud, tänaseks isegi kurjakuulutavana mõjuv lause: «Maja on elamise masin.» Kuigi brutalistlik-modernistlik lähenemine elukeskkonda võis aja jooksul minna ülekäte ning sünnitada inimlikult ebameeldivad «elukombaine» olid omal ajal need ideed kõige eesrindlikumad. Paljude meelest väljendas modernistlik planeerimine muutuva maailma uuele inimesele kõige sobivamat elukorraldust.

Kõige puhtamal kujul väljendas Le Corbusier oma põhimõtteid kuulsa Villa Savoye projektis mis ehitati Pariisi äärelinna Poissy’sse aastatel 1928 kuni 1931. See villa iseloomustab kõige stiilipuhamalt internatsionaalset stiili, nagu Le Corbusier’ ja tema järglaste arhitektuuripraktikat samuti nimetatud on.

Allolev video võtab Villa Savoye näitel suurepäraselt kokku Le Corbusier’ arusaamad moodsast majast:

Villa Savoye püsib tänaseni mälestusmärgina arhitektuuriloo risteest. Selle otseseid mõjutusi saab jälgida teistest kuulsates ja krestomaatilistes hoonetes nagu Mies van der Rohe’ Farnsworthi maja või Phillip Johnsoni Klaasmaja.

Philip Johnsoni, Le Corbusier'i järglase, klaasmaja Foto: Wikimedia Commons

Kuula ka disainiloolase Roman Marsi saadet brutalismist ning selle mõjust meie maailmale: