Raskusjõud mõjutab kõiki inimelu aspekte, nende hulgas ruumide kujundust. Rääkimata sellest, et gravitatsioonita ei põle tuletikk ka korralikult, kaovad kosmoses mõisted nagu põrand, lagi, seinad.
Pragmatismi tipp: kuidas kujundada eluruume kosmoses?
Mitu 20 aasta jooksul rahvusvahelises kosmosejaamas (ehk ISSis) heljunud 230 kosmoserändurist on kirjeldanud, kuidas tavapärase ruumi puudumine mõjub neile häirivalt ning segavalt. Ilma põrandate-lagedeta ning planeedi gravitatsiooni pakutava suunata on inimene rebitud välja oma tavapärasest maailmast ning asub tõeliselt võõras ruumis. Eks teeb asja hullemaks ka tõsiasi, et kosmoses pole paradoksaalsel kombel ruumi. Kuna inimeste ja instrumentide orbiidile saatmine on ütlemata kallis lõbu, siis on iga kuupmeeter arvel.
Seega on kosmosejaama seinad-laed-põrandad pea täiesti kaetud kõigega, mida kosmonautidel eluks ja tööks vaja on. Kodusena kosmilist elu kirjeldada ei saa. ISSil puudub ka kunagi plaanis olnud aga teostamata eraldiseisev puhkeruum. Teadlased ja kosmonaudid elavad ja söövad nendes samades ruumides, kus nad ka töötavad. Kõik käib ka range päevakorra järgi, mis määrab inimeste tegevuse ette viie minuti täpsusega.
Vabal ajal on jaama asukate meelispaigaks saanud jaama küljel asuv kuppel. Akendega erkerilaadses ehitises avaneb vaade ilmaruumile ja koduplaneedile. Paljud ISSi praegused ja eilsed elanikud valisid selle kupli paigaks, kus tööelust ja -kaaslastest eralduda ning lugeda, pilli mängida või maailma vaadata. Omal moel on see kohvikuharrastuse inimeste jälgimise kõrgeim pilotaaž, kattes ühe pilguga kuni pool planeeti.
Kuna kõik ISSi jaoks disainitud objektid peavad olema ennekõike funktsionaalsed gravitatsiooni puudumise tõttu, siis erineb tuba tunduvalt tavapärasest inimese loodud ruumist. Pardal tegutsevaid inimesi aitavad liikuda sildid ja viidad, mis asendavad loomulikku suunataju.