Omavoliline ehitamine võib rahatrahvi kaela tuua

Majaehitus Viljandis. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kevad on käes ja ehitus- ning remonttöödeks parim aeg alanud. Enne, kui uusi mõtteid ellu viima hakata, tuleb siiski uurida, kas plaanitud tegevus on seaduslik.

Võib tunduda ebaõiglane nõuda oma kodu remontimisel igal sammul aruandmist, kuid see on siiski tihti eluliselt vajalik, sest väga vähesed meist on ehituskunsti peensustega põhjalikult tutvunud, ütleb Domus Kinnisvara projektijuhtimise osakonna juht Kaili Tamm. 

Seepärast ongi järelevalve meie enda kodude turvalisuse eesmärgil suunatud kohaliku omavalitsuse pädevusse ning seadusega sätestatud, kuidas tohib ehitada.

Kooskõlasta oma ehitustegevus kohalikus omavalitsuses või küsi nõu oma ala spetsialistilt!

Igas vallas ja linnas on oma kindlasti just ehitustegevuse järelevalvele spetsialiseerunud ametnik. Tavaliselt piisab esimese info saamiseks telefonikõnest kohalikku omavalitsusse, et saada teada, kas plaanitud ehitustegevusele on vaja luba küsida.

Millistele ehitustegevusetele on tavaliselt vajalik kohalikust omavalitsusest luba küsida?

Reeglina on kõikidele ehitistele, mis on üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja üle 5 m kõrged, vajalik kooskõlastus. Samuti, kui tehakse ruumides selliseid muudatusi, mis muudavad kandekonstruktsioone või on muud olulised muudatused algsest projektist.

Tihti rikutakse seadust teadmatusest.

Kõige kurvemad ja paraku kõige tavapärasemad seaduse rikkumise juhtumid on nii-öelda tavapärased remont- ja parandustööd.

Näiteks uue kerise paigaldamisel ei jälgita tootja poolt ette nähtud paigaldusjuhendit ja saun võib seetõttu muutuda potentsiaalseks tulekahjukoldeks.

Tihti ehitatakse kinni kortermaja rõdud luba küsimata. Tulemuseks on kirju kortermaja ning välistatud pole, et selle tegevusega saab kannatada maja fassaad või niiskus- ja/või soojapidavus.

Ka kooskõlastamata akende ja uste vahetus uute ja paremate vastu võib olla trahvitav.  

Kontrolli, kas su kodu asub miljööväärtuslikus piirkonnas või on vajalik Muinsuskaitseameti luba!

Kui hoone  asub näiteks miljööväärtuslikus piirkonnas, ei tohi kindlasti oma tahtmise järgi vahetada aknaid, uksi, katust ega ka teha fassaaditöid. See tähendab, et su maja on alal, mille planeerimisele ja ehitamisele on kehtestatud piirangud, mis tulenevad piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja vajadusest seda säilitada. Näiteks Tallinnas on miljööväärtuslikeks aladeks nimetatud Kadriorg, Kalamaja, Kassisaba, Kitseküla (Tallinn-Väike), Laevastiku, Nõmme, Pelgulinn, Raua, Tatari, Torupilli, Uue Maailma ja Veerenni piirkond.

Tööde teostamiseks mälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vaja taotleda Muinsuskaitseameti luba. Luba on vajalik ka mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise uuringuteks kui see toob kaasa uuritava objekti muutmise (nt viimistluskihtide uuring).

Näiteks Tallinna Vanalinnas akende vahetus plastikakende vastu võib tuua kaasa nii rahatrahvi kui ka kohustuse paigaldada nõuetele vastavad aknad.

Omavoliline remontimine võib tuua kaasa rahatrahvi.

Kohalikul omavalitsusel on järelevalvemenetluses õigus trahvida ebaseaduslikult teostatud ehitustegevuse eest. Ainuüksi 2017 aasta jooksul alustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 109 väärteomenetlust ebaseadusliku ehitamise kohta, millest umbes üle poolte on lõppenud rahalise karistusega.

Seetõttu on kõige õigem alati enne tööde alustamist kooskõlastada oma tegevus kohalikus omavalitsuses ning hoida ka dokumentatsioon korras. Abi saab selleks näiteks oma ala spetsialistidelt, kes teavad, milliseid dokumente ja kuidas on vaja esitada.

«Ääremärkusena mainiksin, et alati on mõistlik oma ehitustegevusega seotud dokumentatsiooni alles hoida. Ka siis, kui selleks otsest kohustust ei ole,» ütleb Tamm. Nii näiteks seadmete kasutusjuhiseid, akende spetsifikatsioone. Võib olla juhuseid, kus seadme remontimiseks või toote asendamiseks on hea teada alginformatsiooni.

Vaata rohkem SIIT!