Kodu
2. august
Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
kristina.kostap@postimees.ee
Märksõna : muinsuskaitseamet
TÕELINE PÄRL ⟩ Pika ajalooga Tallinna kesklinna villale puhutakse eluvaim sisse
Lillede istutamine ainult ametnike eriloaga? Paide elanikud läksid uue seadustähe vastu kohtusse (10)
TALU KORDA ⟩ Avanes väärtusliku taluarhitektuuri toetuse taotlusvoor
KULTUURIPÄRANDI KAITSEKS ⟩ Uuel aastal kolmekordistub ehitismälestiste toetus
PEIDUS PÄRAND ⟩ Pannoo «Trilobiit» kujutab väljasurnud merelist lülijalgset, kelle kivistunud fossiile leidub rohkesti nii pae- kui põlevkivis
PEIDUS PÄRAND ⟩ Mooste kultuurimaja seinamaal «Võhandu jõe sünd» on märgiline näide 1960. aastate optimistlikust ruumikujundusest
PEIDUS PÄRAND ⟩ «Okaskrooni» mälestusmärgi sünni tingis perestroika algatatud diskussioon stalinismiohvrite mälestuse jäädvustamisest
PEIDUS PÄRAND ⟩ Karepa raamatukogu sgrafiito sündis krohvi kuivamisega võidu
PEIDUS PÄRAND ⟩ Sakalamaa kaitsjatele pühendatud monumendi tarbeks kaevati välja kuue meetri pikkune rändrahn
PEIDUS PÄRAND ⟩ Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgil ei olnud õnne leida kohapeal mõistmist ega armastust
PEIDUS PÄRAND ⟩ Haapsalu raudteejaama maalingute sidumine kindla isikuga on informatsiooni nappuse tõttu keeruline
PEIDUS PÄRAND ⟩ Paide Autotranspordibaasi nr 10 freskomaalid räägivad rahu- ja eneseotsingutest
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tartu Katseremonditehase salapäraste metallfiguuride autor oli pikalt teadmata
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kuressaare lennujaama Kalevipoega ja Lindat on kujutatud sel ajal suunda näidanud karmi stiili võtmes
Koduomaniku kiusaja tiitel läheb energiakriisile
Väärtusliku taluarhitektuuri taastamiseks saab 14. veebruarist toetust küsida
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kärdla kalevivabriku monumendi valmimiseks tuli kunstnikul Pelgulinna keldriateljee laudpõrand üles võtta (2)
PEIDUS PÄRAND ⟩ Paneelmajade otsaseinte kujundid illustreerivad ehedalt 1960-ndatel valitsenud tulevikuoptimismi (2)
PEIDUS PÄRAND ⟩ «Telesilma» skulptuur tekitas ideoloogilise korrektsuse eest vastutavates instantsides umbusku
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kirovi kalurikolhoos oli kui riik riigis, kus elati omas mullis
PEIDUS PÄRAND ⟩ Saue gümnaasiumi keraamilise pannoo kõiki osi raamib matemaatiline märgisüsteem
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Ambla-Aravete koolimaja oli II maailmasõja ajal kasutuses Saksa sõjaväehaiglana
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ 1940. aastal valminud Suure-Jaani algkool oli üks vähestest elektrivalgustusega koolidest Eestis
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Tartu õpetajate seminari hoone arhitektuuris kohtab nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Ulila kool tegutses venekeelsena, kuna piirkonnas elas elektri- ja turbatööstuse tõttu palju vene töölisi.
LUGEJA KÜSIB ⟩ Millistel tingimustel võib kaitsealusele majale õhksoojuspumba paigaldada?
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Räpina ühisgümnaasiumi välisarhitektuur esindab üleminekuperioodi, mil Stalini ajale omased kaunistused olid moest ära läinud
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Püssi algkooli üks tugisambaid oli valgustuslik kirjanik Otto Wilhelm Masing
Ehitusteadus dilemma ees: jahutada või jahutada?
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Tallinna Peetri reaalkool oli nii oma asukohalt kui arhitektuurikeelelt pealinna üks esinduslikumaid hooneid
Tagasi üles