LUGEJA KÜSIB ⟩ Millistel tingimustel võib kaitsealusele majale õhksoojuspumba paigaldada?
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
7. september 2021, 12:17
/nginx/o/2021/09/07/14051448t1hd16c.jpg)
Kodustiili toimetuse poole pöördus muinsuskaitse all oleva maja elanik, et uurida kaitsealuse maja võimalusi õhksoojuspumba paigaldamiseks.
«Millistel tingimustel lubab muinsuskaitseamet kaitsealustele majadele õhksoojuspumpa lisada? Millised oleksid alternatiivid, juhul kui õhksoojuspumba paigaldus ei ole kooskõlas muinsuskaitse nõuetega?» küsib lugeja.
Vastab muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu.
Muinsuskaitsealadel ja kultuurimälestistena kaitse all olevate hoonete puhul saab tehnoseadmed, näiteks õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväliseid osasid, paigaldada vähe silmatorkavasse kohta nii, et see ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust. Seda põhimõtet on mõistlik järgida iga hoone puhul.
Muinsuskaitseamet käsitleb iga taotlust eraldi, aga parimad lahendused on sageli sellised, kus agregaat seisab majast eemal eraldi alusel. Nii ei kahjusta vibratsioon, müra, kondensvesi ja seadmele langevad sademed hoonet ega häiri elanikke. Teatud juhtudel võib visuaalselt parima tulemuse anda seadme välisosa katmine puidust võrega.
Alternatiiviks on põhimõtteliselt kõik muud kütte- ja ventilatsioonilahendused, alates traditsioonilistest sisekliima reguleerimise vahendutest (ahjud, pliidid, kaminad, aknad, ventilatsioonilõõrid ja -avad, vaibad ja kardinad) kuni radiaatorite, ventilaatorite, õhujahutite, kaasaegsete ventilatsioonisüsteemide ja maasoojuspumpadeni. See, milline variant on kõige otstarbekam, on iga juhtumi puhul erinev.