KULTUURIPÄRANDI KAITSEKS ⟩ Uuel aastal kolmekordistub ehitismälestiste toetus

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Valitsus otsustas eraldada ehitismälestiste korrastamiseks 2023. aastal kolm miljonit eurot, mis on mõeldud omandireformi käigus tagastatud muinsusväärtuslike hoonete hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks või taastamiseks.

Nõukogude repressioonide käigus sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt olulisi objekte, mis olid juba toona muinsuskaitse all või on hiljem tunnistatud ehitismälestiseks. Omanikel polnud võimalik mälestisi nõukogude võimu perioodil heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende taastamine praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid.

Võimalus toetada mälestiste korrastamist omandireformi reservfondist tekkis 2019. aastal, kui jõustus uus muinsuskaitseseadus. Sellest ajast alates on valitsus ehitismälestiste korrastamiseks eraldanud ühe miljoni euro aastas – kolme aastaga on investeeritud kokku kolm miljonit eurot 26 hoonesse.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on seni toetatud objektide seas kõige rohkem kirikuid, aga ka mõisaid ja abihooneid. «Toetus on väga oodatud, näiteks kirikuhoonete puhul ei ole maapiirkondadel üldse teisi võimalusi vajalikke renoveerimistöid teha. Meile on oluline teha korda need kirikud, mis arhitektuurimälestisena on kogukonna kasutuses ja armastatud kooskäimise kohaks,» märkis Solman.

Ka rahandusministri Annely Akkermanni hinnangul on ehitismälestiste hooldamine tihti jäänud väikeste koguduste õlule, aga neile käib see ilmselgelt üle jõu. «Kultuuripärandi hoidmine on tänuväärne ja palju pühendumist ning aega nõudev töö, millele riik saab rahalise panusega pisut tuge pakkuda,» lausus rahandusminister.

«Pärand, mida aktiivselt ei kasutata ega hooldata, laguneb – rohkem kui kolmandik Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises seisus,» rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

«Seejuures on mälestiste toetuste osakaal riigieelarves aastatega aina vähenenud, toetusvajadus aga kasvanud ehitushindade tõusu ja omanike aina suurema huvi tõttu. Riigi tugi mälestiste kasutuses hoidmiseks ja säilimiseks on seega hädavajalik. Lisaks rahalistele ressurssidele on muinsuskaitse ka sisuliselt meie järgmise aasta prioriteediks. Soovime, et muinsuskaitse oleks kliendikesksem ning teadlikkus selle valdkonna osas kasvaks,» rääkis kultuuriminister.

Toetust hoonele saab taotleda mälestise omanik või valdaja ning mälestis ei pea kuuluma sellele isikule, kellele objekt tagastati. Toetust jagab Muinsuskaitseamet.