E, 5.12.2022

PEIDUS PÄRAND ⟩ Pannoo «Trilobiit» kujutab väljasurnud merelist lülijalgset, kelle kivistunud fossiile leidub rohkesti nii pae- kui põlevkivis

Kodu.postimees.ee
Pannoo «Trilobiit» kujutab väljasurnud merelist lülijalgset, kelle kivistunud fossiile leidub rohkesti nii pae- kui põlevkivis
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Valli Lember-Bogatkina mosaiiki ladumas.
Valli Lember-Bogatkina mosaiiki ladumas. Foto: Viktor Salmre,/Eesti Rahva Muuseum

XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu pälvinud monumentaal-dekoratiivkunst on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustusele ja hävingule. Sageli vaadeldakse selliseid taieseid kui midagi «nõukaaegset» ja ideoloogilist. Tegelikult on enamik neist omaaegsete kutseliste- ja tippkunstnike looming, milles esineb harva otseseid seoseid nõukogude võimuga. 

Kohtla-Järvest ja selle ümbrusest kujunes juba Eesti Vabariigi ajal oluline tööstuspiirkond, nõukogude ajal kasvas linnast Eesti NSV üks mastaapsemaid tööstuskeskusi, siinne elu ja linna areng baseerus väga suuresti põlevkivi kaevandamisel ning põlevkivist õli ja muude saaduste tootmisel. Linna ümber kerkisid tuha- ja aherainemäed, linnapilti kujundasid arvukad korstnad ja tehased, mis pidid toona au sisse tõstetud kaevuritele ja keemikutele meenutama Nõukogude Liidu tööstuse võidukäiku. Põlevkivist kui Eesti ühest olulisemast maavarast kujunes Kohtla-Järvel lausa eraldi kultus – selle maapõuest ammutamisest ning kaevurite tööst inspireeritud motiive kasutati ka linna monumentaalkunstis ning isegi arhitektuuris.

Valli Lember-Bogatkina, mosaiikpannoo «Trilobiit» Kohtla-Järvel, 1967.
Valli Lember-Bogatkina, mosaiikpannoo «Trilobiit» Kohtla-Järvel, 1967. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Üheks selliseks näiteks kaevureid kujutava monumendi «Au tööle», kaevurilampi meenutava veetorni, põlevkivi kaevandamise algust meenutava monument-vagoneti kõrval on Järve linnaosas (toona Sotsialistlik linnaosa) asunud söögikoha seinas paiknev pannoo «Trilobiit». Söögikoht asus linnaosa peaväljaku – Rahu väljaku – servas 1956. aastal valminud hoone esimesel korrusel. Stalinistlik teeninduspindadega kortermaja sulgeb paraadse ilmega väljaku edelanurga, asukoht olulises ja nähtavas kohas eeldas ka esinduslikku sisu. Aja jooksul linna tippsöögi- ja -joogikohaks kujunenud asutus kujunes üheks populaarsemaks pidulike sündmuste ja vastuvõttude kohaks.

1967. aastal valmis asutuse söögisaalis lähedalt Aa rannast korjatud merekividest moodustatud pannoo. Kogu saali otsaseina kattev 4 m pikkune taies kujutab väljasurnud merelist lülijalgset ehk trilobiiti, kelle kivistunud fossiile leidub rohkesti nii pae- kui ka põlevkivis. Põlevkivi on kujunenud meresetete kivistumisel ning sellesse massi jäi palju jälgi ka toonastest mereasukatest. Kuna just selle maavara kaevandamisel avanes kunagise ürgmere tardunud varalaegas, kujunesid trilobiidid üheks põlevkivikaevandamise ja Kohtla-Järve linna sümboliks. Pannoo rajamisega seotult muudeti sisearhitekt Maimu Pleesi kavandi alusel ka söögikoha sisekujundust ning seni «Kohvik nr 2» nime kandnud asutus ristiti taiese järgi ümber «Trilobiidiks» ning peagi sai kohvikust ka restoran.

Valli Lember-Bogatkina, mosaiikpannoo «Trilobiit» Kohtla-Järvel, 1967.
Valli Lember-Bogatkina, mosaiikpannoo «Trilobiit» Kohtla-Järvel, 1967. Foto: Paul Kuimet, 2012

Pannoo säilimisel on suur teene restorani kauaaegsel juhatajal ja hilisemal omanikul Tiiu Kaljurannal, kes hoolimata mitmest ettepanekust see ilmetu «kivihunnik» maha võtta, kandis selle säilimise eest kiivalt hoolt kuni 2014. aastani, mil ta restoranis tegevuse lõpetas ja ruumid ära müüs. Hetkel tegutseb seal Eesti Täisevangeelse Kiriku Kohtla-Järve Jumala Sõna Kogudus, kirikusaaliks muudetud söögisaali seinas on pannoo küll alles, kuid kinni kaetud kujul.

Valmimisaasta: 1967

Aadress: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve, Tuuslari 10

Autor: Valli Lember-Bogatkina

Ei ole mälestisena kaitse all

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt «Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis».

Märksõnad
Tagasi üles