Digiajakirjad
17. detsember 2023
Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
kristina.kostap@postimees.ee
Märksõna : muinsuskaitse
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tornimäe kalmistule rajatud mälestusmärk oli tollaste sõjamonumentide hulgas erandlik
PEIDUS PÄRAND ⟩ Pannoo «Trilobiit» kujutab väljasurnud merelist lülijalgset, kelle kivistunud fossiile leidub rohkesti nii pae- kui põlevkivis
PEIDUS PÄRAND ⟩ Mooste kultuurimaja seinamaal «Võhandu jõe sünd» on märgiline näide 1960. aastate optimistlikust ruumikujundusest
PEIDUS PÄRAND ⟩ Karepa raamatukogu sgrafiito sündis krohvi kuivamisega võidu
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tartu Katseremonditehase mosaiikpannoo värvid, mis esmapilgul kokku ei sobitugi, loovad dünaamilise teose, mis kasvab ja muutub
PEIDUS PÄRAND ⟩ Sgrafiito «Klaasipuhuja» autor kaasas valmimisprotsessi oma tudengid Jüri Arraku ja Tõnu Laugu
PEIDUS PÄRAND ⟩ Sakalamaa kaitsjatele pühendatud monumendi tarbeks kaevati välja kuue meetri pikkune rändrahn
PEIDUS PÄRAND ⟩ Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgil ei olnud õnne leida kohapeal mõistmist ega armastust
PEIDUS PÄRAND ⟩ Haapsalu raudteejaama maalingute sidumine kindla isikuga on informatsiooni nappuse tõttu keeruline
PEIDUS PÄRAND ⟩ Paide Autotranspordibaasi nr 10 freskomaalid räägivad rahu- ja eneseotsingutest
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tartu Katseremonditehase salapäraste metallfiguuride autor oli pikalt teadmata
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kuldse Kodu ette rajatud arhitektoonid lähtuvad inimnäolisest elukeskkonna taotlusest, mis soosib teadlikkuse ja taasleitud tundlikkuse taju
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kuressaare lennujaama Kalevipoega ja Lindat on kujutatud sel ajal suunda näidanud karmi stiili võtmes
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kärdla kalevivabriku monumendi valmimiseks tuli kunstnikul Pelgulinna keldriateljee laudpõrand üles võtta (2)
PEIDUS PÄRAND ⟩ Paneelmajade otsaseinte kujundid illustreerivad ehedalt 1960-ndatel valitsenud tulevikuoptimismi (2)
PEIDUS PÄRAND ⟩ «Telesilma» skulptuur tekitas ideoloogilise korrektsuse eest vastutavates instantsides umbusku
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kirovi kalurikolhoos oli kui riik riigis, kus elati omas mullis
PEIDUS PÄRAND ⟩ Saue gümnaasiumi keraamilise pannoo kõiki osi raamib matemaatiline märgisüsteem
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Ambla-Aravete koolimaja oli II maailmasõja ajal kasutuses Saksa sõjaväehaiglana
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ 1940. aastal valminud Suure-Jaani algkool oli üks vähestest elektrivalgustusega koolidest Eestis
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Tartu õpetajate seminari hoone arhitektuuris kohtab nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Räpina ühisgümnaasiumi välisarhitektuur esindab üleminekuperioodi, mil Stalini ajale omased kaunistused olid moest ära läinud
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Püssi algkooli üks tugisambaid oli valgustuslik kirjanik Otto Wilhelm Masing
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Puhkenud maailmasõda tegi Iisaku ministeeriumikooli plaanides suuri korrektuure
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Tallinna Peetri reaalkool oli nii oma asukohalt kui arhitektuurikeelelt pealinna üks esinduslikumaid hooneid
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Tarvastu gümnaasiumi ehitust kirjeldas toonane direktor kui aega, kus raha polnud lihtsalt millegi peale kulutada
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Julgete geomeetriliste joontega Jäneda sovhoostehnikum paistis silma ka uuendusliku õpikeskkonnaga
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Nuustaku progümnaasium oli esimene eestikeelne keskkool väljaspool linnu
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Noarootsi gümnaasiumi algus on seotud kurva sündmusega
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Saksameelne Viljandi maagümnaasium oli tasuline ja mõeldud ainult poisslastele
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Vändra kurttummade kool oli esimene erivajadustega laste kool Eestis
VAATA PILTE ⟩ Muinsuskaitseameti aastapreemiad jagatud!
Lukas nimetas suure kivi kultuurimälestiseks
Omanike keskliit: kultuuripärandit tuleb kaitsta kohalikul tasandil, mitte Tallinnast
Tagasi üles