EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Puhkenud maailmasõda tegi Iisaku ministeeriumikooli plaanides suuri korrektuure

Vaade Iisaku ministeeriumikoolile, 1922. Foto: Virumaa Muuseumid

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul asutati Eestis ligikaudu 90 ministeeriumikooli, mis andsid maarahvale vallakoolist tunduvalt paremat haridust. Nende koolide tarbeks püstitati umbes 50 täiesti uut ja moodsat koolimaja, millest suurem osa olid kivihooned. Küllalt palju uusi koolihooneid valmis perioodil 1896–1901, pärast seda ehitustegevuse hoog rauges, mis oli tingitud ka keerulistest aegadest, mille põhjustasid Vene-Jaapani sõda ja 1905. aasta revolutsioon.

Vaade hoone esifassaadile, 2020. Foto: Martin Siplane

Uus, senisest palju intensiivsem koolimajade püstitamine algas aastast 1908 ja kestis kuni Esimese maailmasõja alguseni. Sel ajajärgul valmis kõige suurem osa Eesti uutest ministeeriumikoolimajadest. Ehitustegevusele aitas kaasa 22. juunil 1909 koolimajade ehitusfondi moodustamine Rahvahariduse ministeeriumi juures, kuhu eraldati riigieelarvest miljon rubla.

Ka Iisaku ministeeriumikooli hoone ehitati nimetatud teisel perioodil. Iisaku 2-klassiline ministeeriumikool asutati 1911. Koolimaja plaaniti ehitada kahekorruseline ja esialgu palkidest, kuid hiljem otsustas Iisaku volikogu kivihoone kasuks. Koolimaja jaoks telliti projekt, mis tundub olevat arhitekti või inseneri töö, kuid paraku on see signeerimata.

Vaade hoonele hoovist, 2020. Foto: Martin Siplane

1913. aasta lõpus sõlmiti Mäetaguse vallast pärit ehitusmeister Joosep Uustaluga 15 300-rublane leping kahekorruselise hoone püstitamiseks, kuid puhkenud maailmasõda tegi plaanides suuri korrektuure. 1914. aasta sügisel lepiti meistriga kokku, et see ehitab 10 000 rubla eest esialgu ühekordse hoone ning pärast selle valmimist kahe aasta pärast teeb 5300 rubla eest teise korruse. Hoonet hakati ehitama 1914. aasta sügisel, aasta pärast sai maja katuse alla, sisetööd lõpetati 1916. aastal ning hoone võeti vastu 15. detsembril 1916. Plaanitud teine korrus jäi aga keeruliste aegade tõttu hoopis tegemata.

1913. aastal koostatud projektiga kavandati Iisaku ministeeriumikool kahekorruselise kivist hoonena. Foto: Rahvusarhiiv

Kooli tarbeks kasutati hoonet 1979. aastani, siis anti see üle Iisaku koduloomuuseumile, mille väljapanek avati siin pärast ümberehitust 19. augustil 1983. Koolihoone sai 1997. aastal ehitismälestise staatuse.

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.