EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Tarvastu gümnaasiumi ehitust kirjeldas toonane direktor kui aega, kus raha polnud lihtsalt millegi peale kulutada

Vaade Tarvastu Gümnaasiumile, 2020. Foto: Muinsuskaitseamet

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Tarvastu kandis on haridust antud üle 300 aasta, esimeseks kohalikuks õpetajaks võib pidada Tarvastu pastorit Stephanus Calleniust, kes hakkas 1686. aastal oma majas väikest kooli pidama. Praegune Tarvastu gümnaasium peab aga oma otseseks eelkäijaks 1843. aastal tööd alustanud Tarvastu poeglaste kihelkonnakooli, mille esimene õpetaja oli köster Peeter Kroll. Sellest järgnevate aastakümnete jooksul kujunes Tarvastu Eesti väljapaistvaimaks haridus- ja kultuurikoldeks, kui Hans Wühneri eestvedamisel asutati seal 1860. aastal Eesti esimene rahvaraamatukogu.

Vaade Ülenurme Gümnaasiumile, mis on ehitatud Tarvastuga sama projekti järgi. Foto: arhitektuurimuuseum

20. sajandi jooksul nimetati Mustlas asuvat kooli õppeasutuste liitmiste tõttu mitmeid kordi ümber. 1947. aastast kandis kool Mustla keskkooli nime, seda kuni 2000. aastani, mil kool sai endale tänase nime – Tarvastu gümnaasium. Siiani tegutsetakse hoones, mis valmis 1987. aastal, ehitusel lõid kaasa ka kooliõpilased. Postmodernistlikus võtmes maja on projekteeritud sarnaselt Ülenurme ja Värska koolihoonetele, kus kohtab samuti suurte akendega trepitorne. Ehitust kirjeldas toonane direktor Kalle Küttis kui aega, kus raha polnud lihtsalt mitte millegi peale kulutada, seega tuli osta uude hoonesse ka lihtsalt mittevajalikke asju.

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.