:format(webp)/nginx/o/2020/04/21/13064359t1h32de.jpg)
2023. aastal lõppeb olemasolevate muinsuskaitsealade põhimääruste kehtivus, millega on piiratud kohalike kogukondade sõnaõigus Kuressaare, Pärnu, Valga, Tartu, Paide, Rebala, Rakvere, Võru, Haapsalu, Lihula, Viljandi ja Tallinna muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste säilimise üle
Eesti omanike keskliit on seisukohal, et tsentraliseeritud korras muinsuskaitsealade juhtimine pole edukas. Keskliidu sõnul näitab Euroopa arenenud ühiskondade kogemus, et kultuuripärand on paremini hoitud riikides, mis usaldavad kultuuripärandi kohalikule kogukonnale. Omanike hinnangul peab ka Eesti oma senist kurssi muutma ning minema teed, mida näitavad rahvusvahelised kultuuripärandi säilimisele suunatud konventsioonid ning arenenud ühiskondadega riikide kogemus.
Senised muinsuskaitsealad on valdavalt loodud ajavahemikus 1966-1987, mil riiklik tsentraliseeritud juhtimis- ja järelvalvemudel oli ainumõeldav. Eesti taasiseseisvumisest on kohalikele omavalitsustele delegeeritud kümneid seni riigi pädevuses olnud ülesandeid, kuna tegemist on kohaliku elu küsimustega.
Omanike keskliidu esindajate sõnul on muinsuskaitse valdkonnas Eesti jäänud kindlaks nõukogudeaegsetele põhimõtetele, jättes kohalike muinsuskaitsealadega seotud otsustused riigiametnike kätte. Omanikud jälgivad murega protsesse, mille eesmärgiks näib olevat jätta muinsuskaitsealadega seotud võim ka peale 2023. aastat pealinna.
Lisaks leiavad omanike keskliidu esindajad, et lisaks kultuuriväärtuse hoidmise kohustusele ägavad kinnisvaraomanikud kahekordse bürokraatliku koormuse all. Nimelt tuleb iga ehitisega seotud ehitus-, renoveerimis- või remonditöö kooskõlastada nii kesk- kui ka kohaliku võimuga.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)