/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/14/13990464t1hf167.jpg)
Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Püssi algkooli üks tugisambaid oli valgustuslik kirjanik Otto Wilhelm Masing
Esimesed teated Lüganusel asuvast koolist ulatuvad 1694. aastasse, mis teeb sellest maakonna vanima haridusasutuse. Lüganuse haridusloo üks tugisambaid on valgustuslik kirjanik, ajakirjanik ja keelemees Otto Wilhelm Masing, kes seisis talurahva hariduse eest ning hoidis 19. sajandil ka Lüganuse kooli püsimas. Enne Püssi mõisapargis asuva hoone ehitust tegutses kool mõnda aega Erral. 1926. aastal valminud hoones Püssi 6-klassilise algkoolina alustanud kool tegutses hiljem pikalt keskkoolina ja 2018. aastast tegutseb Lüganuse kool põhikoolina.
/nginx/o/2021/08/14/13990465t1h8a37.jpg)
Püssi algkooli, nüüdse Lüganuse kooli puhul on mitmes mõttes tegemist silmatorkava hoonega – see on üks suuremaid ja samas ka üks väheseid kivikoolimaju, mis 1920. aastatel ehitati. Kuigi uus hoone plaaniti esialgu ehitada Riia arhitekti Erik Gramtzi 4-klassilise kooli projekti järgi, mis oli pälvinud auhinna haridusministeeriumi 1921.–1922. aastal korraldatud koolimajade ideekonkursil, ehitati koolimaja lõpuks hoopis arhitekt-insener Ferdinand Adoffi unikaalse projekti põhjal. Samuti oli koolile välja valitud asukoht, kuid ebasobiva pinnase tõttu otsustati maja püstitada hoopis sõjas hävinud Püssi mõisa härrastemaja vundamendile.
/nginx/o/2021/08/14/13990466t1hfde9.jpg)
Hoone arhitekt Ferdinand Adoff on projekteerinud ka palju teisi ühiskondlikke hooneid, muu hulgas Rakvere turuhoone. Püssi paekivist koolimaja on stiilisuundumuselt klassitsistlik, esinduslikkust lisavad akende ümber olevad krohviraamistused, millest aimub mujal maailmas tollal moodsa art déco hõngu.
/nginx/o/2021/08/14/13990467t1hd793.jpg)
Kooli krundile lisati nõukogude perioodil internaadimaja, 1980.–1990. aastatel leevendati kooli ruumipuudust abiklasside rajamisega. 1994. aastal valmis suisa projekt, et ühendada internaadimaja peahoonega kahekorruselise juurdeehituse abil – juurdeehitus pakkunuks peale garderoobi ka uhket aktusesaali, mis peahoones puudub – kuid see projekt jäi realiseerimata.
/nginx/o/2021/08/14/13990468t1hf671.jpg)
Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.