T, 17.05.2022

PEIDUS PÄRAND ⟩ Paneelmajade otsaseinte kujundid illustreerivad ehedalt 1960-ndatel valitsenud tulevikuoptimismi

Kodu.postimees.ee
Paneelmajade otsaseinte kujundid illustreerivad ehedalt 1960-ndatel valitsenud tulevikuoptimismi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Dekoratiivpaneelidest otsasena ladumine ehitusjärgus Mustamäel, 1962.
Dekoratiivpaneelidest otsasena ladumine ehitusjärgus Mustamäel, 1962. Foto: Salomon Rosenfeld, Eesti Filmiarhiiv

XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu pälvinud monumentaal-dekoratiivkunst on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustusele ja hävingule. Sageli vaadeldakse selliseid taieseid kui midagi «nõukaaegset» ja ideoloogilist. Tegelikult on enamik neist omaaegsete kutseliste- ja tippkunstnike looming, milles esineb harva otseseid seoseid nõukogude võimuga.

1960-ndate algul käivitus Nõukogude Liidus ulatuslik elamurajoonide ehitus. Sotsialistliku linnaplaneerimisprogrammi egiidi all kerkisid sajad korterelamud koos vajamineva taristuga. Masstoodetud ehituspaneelidest laotud mikrorajoone populariseeriti moodsa nõukogude noore kuvandi läbi – lisaks uhiuutele mugavustega elamupindadele olid haardeulatuses nii kauplused, koolid, restoranid kui tervishoiuasutused.

Mustamäe esimesed korterelamud valmimisjärgselt.
Mustamäe esimesed korterelamud valmimisjärgselt. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka kitsuke köök sellises korteris kinnitas üksnes elukvaliteedi tõusu Nõukogude Liidus – kiire elutempoga trendikas kodanik einestas väljas ega vaevanud end enam köögis rassimisega. Eestis oli esimene modernistlik mikrorajoon Mustamäe, mille rajamist alustati 1961. aastal. Samal ajal valmis Tallinnas Kalevi spordihall, mille fassaadile organiseeris toonane linnaarhitekt Dmitri Bruns suuremõõtmelise sgrafiito. Spordihalli õnnestunud kunstiteos julgustas Brunsi sarnast võtet kaaluma ka ehitusjärgus Mustamäe puhul, millele kriitikud ühetoonilisust ette heitsid.

Valli Lember-Bogatkina ja Margareta Fuks Tallinna Ehitustehases dekoratiivpaneele valmistamas, 1962.
Valli Lember-Bogatkina ja Margareta Fuks Tallinna Ehitustehases dekoratiivpaneele valmistamas, 1962. Foto: Salomon Rosenfeld, Eesti Filmiarhiiv

Mustamäe elamute akendeta otsaseinte jaoks töötati Tallinna Ehitustehases tavapäraste ehituspaneelide kõrval välja erandlik tehnika dekoratiivpaneelide tootmiseks. Kalevi spordihalli sgrafiito autor Valli Lember-Bogatkina joonistas kavandid, mida järgides paigaldati tehases paneelidele metallsõrestik. Sõrestik täideti seejärel telliskivipuru ja värvilise killustikuga. Paneelidest laotavate kujundite ideest vaimustusid paljud noored kunstnikud. Lisaks Bogatkinale, kes koos akvarellistist sõbra Margareta Fuksiga paneele valmistades nii mõnegi ööpäeva ehitustehases veetis, kannustus ettevõtmisest ka Enn Põldroos. Põldroosi kujundatud on korterelamute otsaseinad Mustamäel Ehitajate teel ning Põhja-Tallinnas Karjamaa asumis.

Dekoratiivpaneelidest korterelamu otsasein Akadeemia teel. Valli-Lember Bogatkina kavand, 2011.
Dekoratiivpaneelidest korterelamu otsasein Akadeemia teel. Valli-Lember Bogatkina kavand, 2011. Foto: Martin Siplane

Karjamaal paikneb erandlikult kahe ehisseinaga kortermaja, millest ühel sirutub Põldroosi kavandatud laps ema süles rahumeelse aatomi poole ning teisel liuglevad Bogatkina loominguna valminud kajakad. Õhin paneelelamute dekoreerimisest rauges siiski üsna pea ning selline võte jäi Eestis erandlikuks nähtuseks. Kõik asjaosalised mõistsid, et arvukad kujundatud otsaseinad ei mõju avalikus ruumis enam värskendavalt, vaid masinlikult ja koormavalt. Lisaks aeglustas eripaneelide valmistamine oluliselt Tallinna Ehitustehase tootlikkust ja pidurdas korterelamute ülesladumist.

Erandlikult kahe dekoratiivse otsaseinaga korterelamu Karjamaa asumis. Enn Põldroosi kavand, 2011.
Erandlikult kahe dekoratiivse otsaseinaga korterelamu Karjamaa asumis. Enn Põldroosi kavand, 2011. Foto: Martin Siplane

Dekoratiivpaneelid vajasid tavapaneelidest täpsemat ja hoolsamat käsitlust, et mitmest paneelist kokku seatava kujutise piirjooned kattuksid. Masstoodetud paneelidest ehitamise tähtsaim idee oli aga just nimelt kiirus. Otsaseinte kujundid illustreerivad ehedalt 1960-ndatel valitsenud tulevikuoptimismi ning puhtaid geomeetrilisi vorme. Kosmosesaavutuste, tehnika ja tuumaenergeetika arengu ning uute põlvkondade poole suunatud lootusrikkuse vaimus valminud figuurid on ajahambale vapralt vastu pidanud, ent paratamatult tuleb teostel saatust jagada ligi 60-aastaste kortermajadega, mille struktuuriosad need on. Nii on tänaseks enamik otsaseinu kadunud soojustusmaterjalide alla.

Erandlikult kahe dekoratiivse otsaseinaga korterelamu Karjamaa asumis. Valli Lember-Bogatkina kavand, 2011.
Erandlikult kahe dekoratiivse otsaseinaga korterelamu Karjamaa asumis. Valli Lember-Bogatkina kavand, 2011. Foto: Martin Siplane

Dekoratiivpaneelidest laotud korterelamute otsaseinad

Ei ole mälestised

Valmimisaasta: 1962, 1963

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Akadeemia tee 4, 6, 14, 22; Ehitajate tee 15, 17, 19, 2; Karjamaa 6, 8

Teadaolevad autorid Enn Põldroos ja Valli Lember-Bogatkina

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt «Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis».

Märksõnad
Tagasi üles