Majandus
27. märts 2023
Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
kristina.kostap@postimees.ee
Märksõna : muinsus
PEIDUS PÄRAND ⟩ Mai kultuurikeskuse pannoo väljendas sündmusterohket argielu, mil iga uus päev näis muutvat ajaloo kulgu
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tartu Aparaaditehase plastgraanulitest mosaiigi autor, kes omal ajal võttis elavalt osa Tartu kunstielust, on tänaseks unustatud nimi
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tornimäe kalmistule rajatud mälestusmärk oli tollaste sõjamonumentide hulgas erandlik
PEIDUS PÄRAND ⟩ Pannoo «Trilobiit» kujutab väljasurnud merelist lülijalgset, kelle kivistunud fossiile leidub rohkesti nii pae- kui põlevkivis
PEIDUS PÄRAND ⟩ Mooste kultuurimaja seinamaal «Võhandu jõe sünd» on märgiline näide 1960. aastate optimistlikust ruumikujundusest
PEIDUS PÄRAND ⟩ «Okaskrooni» mälestusmärgi sünni tingis perestroika algatatud diskussioon stalinismiohvrite mälestuse jäädvustamisest
PEIDUS PÄRAND ⟩ Karepa raamatukogu sgrafiito sündis krohvi kuivamisega võidu
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tartu Katseremonditehase mosaiikpannoo värvid, mis esmapilgul kokku ei sobitugi, loovad dünaamilise teose, mis kasvab ja muutub
PEIDUS PÄRAND ⟩ Sgrafiito «Klaasipuhuja» autor kaasas valmimisprotsessi oma tudengid Jüri Arraku ja Tõnu Laugu
PEIDUS PÄRAND ⟩ Sakalamaa kaitsjatele pühendatud monumendi tarbeks kaevati välja kuue meetri pikkune rändrahn
PEIDUS PÄRAND ⟩ Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgil ei olnud õnne leida kohapeal mõistmist ega armastust
PEIDUS PÄRAND ⟩ Haapsalu raudteejaama maalingute sidumine kindla isikuga on informatsiooni nappuse tõttu keeruline
PEIDUS PÄRAND ⟩ Sekomaali «Mahtra sõda» autor pole ei tellija ootustel ega riigikorra painel lasknud kängitseda oma pöörast ja ekspressiivset kunstnikunatuuri
PEIDUS PÄRAND ⟩ Paide Autotranspordibaasi nr 10 freskomaalid räägivad rahu- ja eneseotsingutest
PEIDUS PÄRAND ⟩ Tartu Katseremonditehase salapäraste metallfiguuride autor oli pikalt teadmata
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kuldse Kodu ette rajatud arhitektoonid lähtuvad inimnäolisest elukeskkonna taotlusest, mis soosib teadlikkuse ja taasleitud tundlikkuse taju
PEIDUS PÄRAND ⟩ Kirovi kalurikolhoos oli kui riik riigis, kus elati omas mullis
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ 1940. aastal valminud Suure-Jaani algkool oli üks vähestest elektrivalgustusega koolidest Eestis
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Räpina ühisgümnaasiumi välisarhitektuur esindab üleminekuperioodi, mil Stalini ajale omased kaunistused olid moest ära läinud
VAATA PILTE ⟩ Muinsuskaitseameti aastapreemiad jagatud!
Tagasi üles