Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Lastetoa sisustus on seotud lapse õppeedukusega (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: VidaPress

Lastetoa sisustamine on keerukas ülesanne, kuid kui seda teha õigesti, võib see oluliselt kaasa aidata lapse arengule ja õppeedukusele.

Pole mingi saladus, et koolis suuremat sorti tähelepanu ergonoomilisusele tavaliselt ei pöörata, mistõttu on eriti oluline, et seda tehtaks vähemalt kodus. «Pikka aega istuvas asendis õppimine tekitab lihaste liigse ülekoormuse. Ettevajunud kehaasend põhjustab seljavalu, surub kokku kopsud ja mõjutab häälekvaliteeti,» kritiseeris Eesti koolide ergonoomilisust Euroopa ergonoom Triinu Sirge. Ta lisas, et uuringute järgi ei sobi koolis olev mööbel rohkem kui 83 protsendile lastest, kuid vaatamata sellele tuleb järeltuleval põlvel seal veeta suurem osa oma päevast.

«Lastetuba peab olema sama hästi kujundatud kui täiskasvanu töökoht kontoris ning ergonoomikareegleid tuleb järgida eriti tähelepanelikult, sest lapsed harjuvad ebatervislike kehaasenditega kiiresti,» lisas Sirge.

Kuna lapsed kasvavad ruttu, tasuks investeerida reguleeritavasse mööblisse, mis kasvab koos lapsega. Lisaks reguleeritavale toolile ja lauale võiks olla kallutatav ka laua pind, sest nii on palju loomulikum ja mugavam joonistada ning ka lugeda, selgitas sisekujundaja Victoria Rüütel. Oluline ongi, et mööblit saaks reguleerida väikeste sammude haaval, et seda saaks paremini lapse kasvutempo järgi kohendada.

«Kui minna mööblipoodi, tuleks seda kindlasti teha koos lapsega, küsida julgelt nõu, lasta lapsel toolis istuda ja proovida tooli reguleerida. Lähtuge sellest, et lapsel oleks mugav,» rõhutas MTÜ Tööfüsioteraapia tegevjuht Liina Pääbo. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et iste ei oleks liiga sügav. «Põlveõndla ja tooli serva vahele peaks mahtuma vähemalt kolm sõrme. Kui laud on lapse jaoks liiga kõrge ja reguleerimisvõimalust pole, saab panna lapse toolile kõrgenduse ning jalgade alla jalatoe,» lisas Pääbo.

Euroopa ergonoom Sirge rõhutas ka, et kuna elame internetiajastul, on kodune töökoht väga tähtis, sest paratamatult veedavad lapsed suure osa ajast arvutis ning selleks, et vältida hilisemaid terviseprobleeme, tuleks õigele mööblile pöörata kohe alguses eriti suurt tähelepanu.

«Laste puhul kehtib ütlemine, et parim asend on järgmine asend ehk laps ei peaks jääma pikaks ajaks paigale,» sõnas Pääbo.

Hea kvaliteet väärib oma hinda

Sageli on väga kvaliteetne mööbel aga ka küllaltki kallis, kuid siiski on kõik asjatundjad ühel nõul, et investeering tasub end ära ning õige mööbliga saab laps õpitud kui mitte kooli lõpuni, siis kindlasti teismeeani välja.

«Tihti tunduvad alguses kõik kvaliteetsed ja funktsionaalsed asjad ehmatavate summadega ja paneb mõtlema, kas on otstarbekas see raha välja käia – samas pikemas perspektiivis on kvaliteetne mööbliese pikalt kasutatav ja selle ergonoomilisus ja reguleeritavus õigustab end igas olukorras,» kinnitas Rüütel.

Kõike, mida aga pakutakse ergonoomilise mööbli nime all, ei tasu uskuda. «Kui kahtlete, küsige nõu ergonoomilt, kes aitab leida parima lahenduse teie lapsele. Seal poes, kus müüakse tuhandet eri asja, ilmseselgelt ei teata õigetest teaduspõhistest ergonoomilistest lahendustest piisavalt,» oli Sirge skeptiline.

Lisaks mööblile on oluline ka valgustus

Ainuüksi õige mööbli valik ei pruugi veel lapse tervise eest täielikult seista. Oluline on tähelepanu pöörata ka piisavale ning õigele valgustusele, seejuures silmas pidades, et töökohta liialt üle ei valgustataks.

Silmade koormus on õppetööl tavalisest suurem, mistõttu peab ka lastetoa valgustus olema ergonoomiline. «See tähendab, et eelistada tuleks võimaikult palju loomulikku valgust ja tehisvalguse puhul reguleeritavust. Klassikaliselt on lastetoa valguseks laes olev valgusti ja ehk ka voodi juures lugemislamp,» sõnas Sirge ning lisas, et üldise reeglina peetakse piisavat laevalgustit paremaks, kui kohtvalgustit, sest siis ei teki ruumis liialt kontraste.

«Valgustuse standardi järgi on kirjutamise ja lugemise piirnormiks vähemalt 500 lx (luksi). Seda numbrit peaks jälgima ka lastetoa valguslahenduse puhul. Oluline on, et tööpind (lapse kirjutuslaud) oleks piisavalt valgustatud. Kui laevalgusti on näiteks üks hõõglamp, siis on ilmselgelt seda liiga vähe ja vajalik kasutusele võtta laualamp,» rääkis Sirge.

Ka sisekujundaja Victoria Rüütel kinnitab hea laevalgustuse olulisust ning lisab, et veelgi parem oleks, kui valgustit saaks vastavalt ajale ja vajadusele reguleerida. «Ei pea vist kordama, aga laud peaks paiknema valgusrohkes kohas, täpne paigutus sõltub ka lapse käelisusest, et valgus varje ei hakkaks heitma,» lisas Rüütel.

Ka laualamp võiks olla selline, mida saab reguleerida, sest hommikuks tuleks panna lapsele külm valgus, lõunaks neutraalne ja õhtuks soe, sõnas Sirge.

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka laua asetusele, sest kui laps saab vahepeal aknast välja vaadata ja nii silmi puhata, tuleb see talle ainult kasuks. Ühtlasi tuleks vältida olukorda, kus päike paistab lapsele õppimisel otse näkku. «Arvutiga töö puhul soovitatakse paigutada laud aknaga risti, ehk valgus peaks tulema kas paremalt või vasakult,» rääkis Pääbo.

Artikli foto
Foto: VidaPress

Õige sisustus soodustab õppimist

Ilmselt on ka kõikidele vanematele tuttav see hetk, kus peab midagi veidi ebameeldivat tegema, kuid enne tekib tahtmine koristada tuba, teha süüa ja panna pesu pesema. Sama efekt, kuid teiste emotsioonidega, tekib ka lastel.

Seetõttu ei saa vähetähtsaks pidada ka lastetoa kujundust, sest meie võimekus tööd teha on seotud tihedalt emotsioonidega, kinnitas Rüütel. «Sisekujunduses analüüsime läbi ruumi kasutatavate inimeste algsed soovid, omapärad ja vajadused, et leida kõige optimaalsem ja kasutajasõbralikum lahendus, mis jätab ruumi ka vabale pinnale,» sõnas ta.

Lastetuba ei tohiks teha kindlasti hetkeajede alusel, sest lemmikvärv täna võib homseks olla juba muutunud. «Üldine soovitus on keskenduda rahulikule neutraalsele taustale, mille peal saavad fookuse erksavärvilised mänguasjad, raamatud ja mööbel,» rääkis Rüütel.

Tema sõnul tehakse tänapäeval aga juba ka mööblimudeleid, kus on võimalik teatud detaile vastavalt lapse värvieelistusele vahetada ning seega saab toale alati anda värske ja lapsele sobilikuma ilme. «Veel võib abiks olla teadmine, et kui aken asetseb pigem põhjas, siis tasakaalustavad ruumi üldist ilmet soojemad toonid ja vastupidi, kui tuba on enamasti valgusküllane, siis võib külmem seinatoon seda just hästi neutraliseerida.»

«Sisustamisel võiks mõelda ka panipaikadele, kus asju hoida. Koolilapse tuppa sobib hästi sahtlitega kummut ja riiulid. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on tavaliselt ilma sahtliboksita, seega õpikute hoidmiseks on vaja leida nutikaid hoiukohti,» sõnas Sirge.

Lastetuba pole ainult paik õppimiseks

Lastetuba pole ainult ruum koolitööde tegemiseks vaid ka puhkamiseks ja mängimiseks. Seal peaks olema mõnus nii üksi kui ka sõprade või vanematega olles. Üks väga multifunktsionaalne tuba ei ole asju ja mööblit pungil täis topitud, iga tegevuse ja eseme jaoks on leitud oma koht, selgitas Rüütel.

«Suurt rõhku paneksin lapsesõbralikule puhkenurgale, kuna ka teaduslikult on tõestanud et see on olulisem kui lihtsalt uute mänguasjade ostmine. Puhkenurk on mõnus pesa, mis võimaldab lapsel vabalt unistada ja kus ka turnida ja niisama vabalt püherdada saab. On loomulik, et lapsed ei püsi paigal ja armastavad sellised tegevusi nagu kõõlumine, kiikumine ja ronimine, see arendab nende arenevat tasakaalutunnetust ja motoorikat,» rõhutas Rüütel. 

Kindlasti ei tasuks ka ära unustada, et laps vajab õppimiseks ning keskendumiseks liikumist, sõnas Pääbo. «Iga koolilaps peab vähemalt ühe tunni päevas liikuma. Seda saab teha nii perega, sõpradega kui iseseisvalt. Eriti hea oleks liikuda värskes õhus.»

Tagasi üles