Eestlane vahetab madratsit liiga harva

Foto: pexels.com

Madrats on magamistoa sisustamise juures kõige olulisem detail – selle õigesti valimise tähtsust ei saa üle hinnata, sest hea kvaliteediga uni on inimesele eluliselt oluline ja madratsil selle juures täita tähtis roll.

Sageli peljatakse madratsisse investeerida, sest see tuleb ju mingi aja möödudes välja vahetada.  Et madrats on enamasti ka voodipesu all peidus ja mingit silmailu ei paku, tundub see kodu sisustamise juures vähetähtsana, kindlasti mitte kohana, kuhu suurem hulk raha paigutada.  

Ele Siitka ettevõttest Dormeo ütleb, et eestlased ei taha siiani väga hästi omaks võtta seda, et madratsit tuleb vahetada enne, kui see on silmanähtavalt omadega läbi. «Madratsit peaks vahetama umbkaudu iga kümne aasta tagant ja seda mitte seetõttu, et madrats on selleks hetkeks mingil moel kulunud või ära vajunud, mida võib ka ette tulla, aga eelkõige just hügieeni pärast. Inimene eritab magades palju kehavedelikke, lisaks sellele koguneb madratsisse ka surnud naharakke, mille tulemusel tekib soodne keskkond bakterite, tolmulestade ja hallituse vohamisele,» selgitab ta.

Siitka ütlust mööda ostetakse tihti madrats ja voodi koos, aga sellised voodiga koos pakutavad madratsid on reeglina väga algelise tehnoloogiaga, ei arvesta magamisasendi, survepunktide ja teiste oluliste teguritega. Sellist madratsit vahetab eestlane keskmiselt 15–20 aasta järel, vanemad inimesed veelgi harvem, ja see vahe on kindlasti liiga pikk.

Korralik kodutöö on oluline

Kui uut madratsit ostma minna, on kindlasti vaja kodus eeltööd teha. Riina Erm madratseid tootvast ettevõttest Unolik ütleb, et kindlasti peab enne poodiminekut teadma voodi täpseid mõõte ja mitte välimisi. Voodi raam võib olla üsna paks, vaja on aga teada selle avause suurust, kuhu madrats sisse peab mahtuma. «Kui vanemast ajast on jäänud ka väga eriliste mõõtudega voodi, siis tuleks tellida erimõõduga madrats ja seda  meie tehased teevad,» sõnab Erm. Mõõdu täpsust ei saa alahinnata, sest liiga väike madrats jääb voodis ebamugavalt loksuma, liiga suur aga, mõistagi, ei mahu ära.

Siitka ütleb, et arvesse tuleb võtta ka seda, missuguse kehakuju ja raskusega inimesed madratsi peal magama hakkavad ning mis asendis kõige enam magatakse. «Need küsimused annavad vastuse sellele, kas ühel madratsil magajatel võivad olla näiteks väga erinevad eelistused. Kurvikad ja kogukad inimesed vajavad rohkem mugavustsoone, et kehaosad, mis vajavad enam pehmust ja madratsisse vajumist, ka saaksid seda. Näiteks tekitab madratsile palju survet kurvikas inimene, kes magab külili, mistõttu peaks ka madratsil olema pehmem või paksem mugavuskiht ehk pealmine osa, aga samas ka toetavam madratsi põhiosa,» selgitab ta. Kõik see on vaja enne õige madratsini jõudmist läbi mõelda.

Kindlasti tuleks läbi mõelda ka see, kas soovitakse kõvemat või pehmemat küljealust, kuid see pole nii pöördumatu moega otsus. «Kui tundub, et valik oli siiski väga kõva, saab hiljem  kattemadratsiga asja mugavamaks muuta,» ütleb Erm. Reeglina lubatakse kauplustes madratsite peal ka pikutada, et selgitada välja, milline madrats konkreetsele inimesele või paarile kõige paremini passib. Erm soovitab seda võimalust kindlasti ka kasutada.

Hea madrats ei pea olema kõva

Siitka ütleb, et nii eestlastel kui ka teistel eurooplastel on sügaval sees tõekspidamine, et mida jäigem madrats, seda tervislikum ta on. See ei vasta tõele, kuid jäigad madratsid on siiski jätkuvalt väga menukad ja neid ostetakse väga palju. «Lisaks on siiani populaarsed ka bonell-vedrustusega madratsid, mis on tehnoloogiliselt hästi lihtsad. Siin mängib kindlasti rolli ka soodne hinnaklass ja arvamus, et metallvedru on vastupidavam kui vaht. Mulle aga tundub,   et mida aeg edasi, seda rohkem katsetatakse ka teisi materjale ja tehnoloogiaid,» lisab ta.

Dormeo tootevalikus on hetkel kõige populaarsem tehnoloogiliselt kõige uuenduslikum madrats, kus on kasutatud nii vahtvedrusid, pehmemat avatud struktuuriga vahtu, jäigemat vahtu kui ka mäluvahtu. «Võib ka öelda, et see on meie tootevaliku kõige keerulisem madrats, mis annab ka palju mängimisvõimalust, et leida omale sobiv toetus, pehmus ja vetruvus – lisaks sobib see ka paaridele, kellel on madratsi suhtes erinevad eelistused,» räägib Siitka.

Ermi sõnul meeldivad eestlastele väga ka pocket-vedruga ja naturaalsete täitematerjalidega hingavad madratsid, mis on kahtlemata hea valik. «Eelistatakse sellist madratsit, millel on erinevad pooled:  tugevam pool kookosest, pehmem pool lateksist. Madratsit ümber pöörates saab nautida tugevamat ja pehmemat poolt. Aja  jooksul võivad soovid muutuda ja siis pole vaja uut madratsit osta, keera vaid madratsil teine pool. Suveks on kookosega pool õhurikkam, talveks lateksiga pehmem ja soojem  pool,» ütleb Erm.

Kindlasti tuleks madratsi peale soetada ka kattemadrats, ja see pole koht, kust kokku hoida. «Kattemadrats kaitseb põhimadratsit, mis teenib sellevõrra kauem ja kindlustab allergiavaba ja hügieenilise tulemuse,» selgitab Erm. Samuti leiab sellest abi siis, kui olemasolev põhimadrats ei ole sobiva tugevusega. Kattemadratsit on ka lihtsam vahetada, kui põhimadrats veel kestab ja korralik on.

Hoolitse madratsi eest hästi

1. Vaheta aastas vähemalt neli korda ära jalutsi ja peatsi pool. Seda sellepärast, et meie ülakeha on raskem kui jalgade pool ja pööramine on vajalik, et suurema koormusega vedrudele puhkust anda ja vedrud ühtlasemalt vajuksid. Samuti on kahe inimese kasutatavas madratsis võimalikud erineva kaaluga pooled.

2. Hangi kattemadrats. Kattemadratsi puhul on soovitatav valida materjal, mida saab pesta 60 kraadi juures, sest siis hävib tolmulest. Põhimadratsi kasutamise ajal võiks kattemadratsit tihedamini vahetada.

3. Hommikul ärgates jäta voodiriided tuulduma, ära tee voodit kohe korda. Teadlased on kindlaks teinud, et magades võib inimene eraldada higistades päris suure hulga vedelikku, mis madratsi ja voodiriiete sisse imbub ega pääse sealt ära aurustuma, kui voodi kohe korrastada.

4. Madratsi pealisriie on läbi tepitud sellise materjaliga nagu  sintepon, mis laseb õhku läbi, kuid lukustab tolmu ülemisse kihti. Seetõttu soovitatakse kord kuus madratsit tolmuimejaga puhastada. Magame kolmandiku oma elust ning seetõttu on madrats väga oluline meie tervise seisukohast. Enne, kui tormata arsti juurde unerohtu küsima, mõtleme korraks, millisel madratsil magame – kas pole kehv uni ehk hoopis sellest tingitud?