Ka lastele meelepärast toitu saab valmistada heast ja värskest toorainest

Angelica Udeküll. Foto: Mihkel Maripuu

Laulasmaa Spa peakoka Angelica Udekülli sõnul saab lastele meelepärast toitu väga edukalt valmistada ka kvaliteetsest ja värskest toorainest, ilma et see oluliselt lõpphinda tõstaks.

Angelica osales oktoobrikuus Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Peakokkade Ühenduse korraldatud projektis, mille raames võeti lindile Eesti koolikokkadele suunatud kolm õppefilmi. Tema külastas filmigrupiga koos oma praegusele töökohale lähedal asuvat Laulasmaa kooli ning valmistas sealsete koolikokkadega ühiselt lastele lõunasöögi.

«Eesmärgiks oli kasutada parema kvaliteediga, värskemat ja kohalikumat toorainet kui see, mida koolisööklad tavapäraselt kasutavad,» selgitas ta.

«Kuna kala on reeglina selline tooraine, mida väidetavalt on keeruline kätte saada ja mis lastele väga ei meeldi, oligi eesmärgiks pakkuda lastele kohalikku kala. Lisaks planeerisime pakkuda võimalikult erinevaid ja hooajalisi köögivilju ja ka piimatooteid, et oleks täidetud lastele vajalik toiduratsioon.»

Lõunaks valmistasid kokad jahutatud lestafileest paneeritud kala, mida küpsetasid ahjus. Lisandiks oli kartulipüree, mis valmistati käsitsi kooritud kartulitest, lisandiks petersell. Kastmeks pakuti jogurti-kurgikastet, milles kasutati nii haput kui värsket kurki. Desserdiks valmistati kõrvitsa-õunasuppi vahukoorega.

Külmutatud kala ei ole hea valik 

Angelica sõnul ütlesid koolikokad, et lapsed tahavad just paneeritud kala saada. «See on see kalapulga efekt,» märkis ta. Kuid kui seni oli koolis kasutatud külmutatud ja juba valmispaneeringus kala ehk täielikku poolfabrikaati, siis kogenud kokk pakkus välja, kuidas sama rooga saab valmistada oluliselt maitsvamalt ja tervislikumalt.

Selleks osteti värsket lestakala, paneeriti seda värske riivsaiaga ning plätserdati kokku vaid nii suure koguse õliga, kui palju oli vaja, et kogu pind saaks ühtlaselt kaetud. Kala valmistati ahjus ning tänu sellele saigi Angelica sõnul kasutada vähem rasvainet kui pannil praadides.

Kuid miks on külmutatud kala halb? «Külmutatud asi on külmutatud asi. Kala imab vett sisse ja me ei tea, mitu korda seda on vahepeal sulatatud,» rääkis Angelica. Värske kala on tema sõnul alati kvaliteetsem ega lõhna halvasti - just halb «kalalõhn» on aga see, mis paljudel inimestel kala suhtes eelarvamuse on tekitanud.

Koka sõnul halvenevad kala külmutamisel igal juhul nii selle maitseomadused kui toiteväärtus. Ning kui sageli eelistatakse külmutatud kala odavama hinna tõttu, siis kummutab Angelica ka selle väärarvamuse. Nimelt on kala ülessulatamisel kadu tema sõnul 30-40, teinekord koguni 50 protsenti. Ning kui võtta arvesse veel ka toiteväärtuse kahanemine, siis hinnavahet praktiliselt ei olegi.

Lisaks tõdes Udeküll, et keegi ei söö kala ju iga päev ja seega peaks kindlasti eelistama kvaliteetset toorainet - ka koolisööklas, kus arvestatakse kindla päevarahaga, saab tema sõnul teha mõne päeva toidu kallimalt ja mõne jälle soodsamalt, et kõik oleks tasakaalus.  

Lapsed jäid rahule

Pärast lõunasööki küsitles filmigrupp koka sõnul lapsi, et uurida, kuidas neile toit maitses ja kas see oli ka kuidagi teistsugune kui tavaliselt. Valdav enamik lastest kiitis toitu ja oskas märgata, et kasutatud oli värsket kala, mitte sügavkülmutatud pooltooteid.

«Kõrvitsasupi kohta kuulsime samuti kiidusõnu, aga ka kommentaari, et kui oleks enne teadnud, et tegemist on kõrvitsaga, ega siis ilmselt poleks ka söönud,» muigas Udeküll. «Seega, alati ehk ei olegi tark enne ette öelda, millega on tegemist. Las lapsed proovivad ja kui maitse juba meelepärane, küllap siis süüakse ka järgmisel korral,» pakkus ta välja.

Tippkoka arvates peaks Eesti laste toidulaud olema kindlasti mitmekesine ja pigem sisaldama pooltoodete asemel «päris toitu». «Ehk siis, kallid lapsevanemad, leidke see aeg ja kui vähegi võimalik, siis valmistage oma võsukestele koduseid toite: päris puljongist suppe ja liharoogasid, mis valmistatud lihast, mitte vorstitoodetest ja hakklihast,» andis ta venematele nõu.

Angelica Udeküll mainis, et tema kogemuse põhjal söövad lapsed väga hea meelega köögivilja, kui neid selleks suunata. «Parim eeskuju siinkohal oleme me ise. Kui lapsi harjutada köögiviljaga juba maast-madalast, siis küllap söövad nad seda ka edaspidises elus,» arvas ta.

Tõhusaks mooduseks on restoranikoka sõnul lastele vahepaladeks pakkuda näiteks värskeid köögivilju. «Kui kõht kipub päeva keskel tühjaks minema, sobib nälja leevendamiseks suurepäraselt mõni porgand, kaalikas või puuvili,» tõi ta välja.

«Kindlasti peab ka lastele suunatud toit olema isuäratava väljanägemisega ja hästi lõhnama,» pidas kokk oluliseks. «Siis tekib ka lastel selle järgi isu.»

Näiteks tõi ta leivasupi: «Kui kausis on mingi ebamäärase värviga pruun läga, siis ei ahvatle see kedagi sööma, aga kui see serveerida desserdikausikeses, lisada kena hapukoorest või vahukoorest silm, puistata kaunistuseks peale mõned punased marjad ja roheline leheke, siis on tõenäosus, et ka lapsed seda sööksid, kordades suurem.»

Koka sõnul on väga palju väikeseid nippe, kuidas lapsi mitmekesisemalt sööma meelitada. «Kõige lihtsam soovitus oleks pakkuda selliseid toite, mida nad nii ehk teisiti armastavad, aga parema kvaliteediga ja targalt komponente asendades või täiendades,» ütles ta.

«Näiteks friikartulite asemel saab valmistada ahjukartuleid ning kartulikrõpsude asemel köögiviljakrõpse, mida saab ise ahjus teha,» tõi ta välja. Jäätisekokteili asemel soovitas Uudeküll teha jogurti-marjakokteili, kuhu võib lisada ka müslit või kama.