Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kas ka sina oled «taldrik-tuleb-puhtaks-süüa» ohver?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pexels

Su vats on kohe-kohe rebenemas — kas sa suudad kiusatusele vastu panna ja end tagasi hoida, kui kandikul on veel vaid mõni maiuspala alles jäänud? Uus uurimus ütleb, et sa annad järele. Põhjuseks on levinud seisukoht, et toit tuleb alati lõpuni süüa, ole sa näljane või mitte.  

See on omamoodi «tarbimise kokkuvõte,» ütlevad teadlased. Aja jooksul hakkab see muidugi väljanägemises välja paistma, kirjutab HealthDay. 

«Puhta taldriku kontseptsioonil on palju juuri,» märkis Connie Diekman Washingtoni ülikoolist St. Louises. «Maailmas nälgivad lapsed, toidupuudus esimese ja teise maailmasõja ajal, ning loomulikult ka asjaolu, et paljud inimesed ei tunne rahuldustunnet, ja söövad, kuni toit on otsas.» 

Ja kuigi see, «mis ajendab kedagi oma taldrikut puhtaks tegema, on individuaalne, on mure täiesti globaalne, » lisas teadlane. «Ülesöömine on osa meie ülekaalu üha kasvavast probleemist.»

Toitumisteadlased on vägagi teadlikud sellest «puhta taldriku» mõtteviisist, eriti tuleb see välja siis, kui inimesed tahavad kaalu langetada — kui nad peavad kuulda võtma, et nad ei pea kõike oma taldrikult ära sööma ja et on igati korras, kui viskad ülejäägi ära, ja just need väiksed lisaampsud, mida sa sööd siis, kui su kõht on tegelikult täis, kasvatavadki su kaalu.»

Siiski uues uurimuses väidetakse, et «tee-taldrik-puhtaks» fenomen hakkab tööle just siis, kui taldrikule on jäetud vaid väheke toitu; kui taldrik on lookas toidu all, siis on sellele palju lihtsam vastu panna. 

Nelja eksperimendi käigus, mida juhtis teadlane Veronika Ilyuk Hofstra ülikoolist Hempsteadis, N.Y., leiti korduvalt, et kui taldrikule jäeti üks asi, tekitas see palju tugevamat tungi «tarbimine kokku võtta», olid need siis šokolaadiga kaetud mandlid, küpsised või pitsa.  Ja mida uurimistiim veel leidis? Nimelt, et inimesed otsustavad uskuda uskumatut: et viimane küpsis on neile tegelikult hea. 

«Tee-taldrik-puhtaks» fenomen räägib sulle valget valet viiesentimeetrisest suhkruglasuurist hoolimata, et see üks amps rohkem ei ole enam mingi teema, ükskõik mida su kaloritabel ka ei väida. 

Asi läheb kaugemale kui lihtsalt bioloogiline ellujäämiskäsklus.  «Sellised toidud on äärmiselt maitsvad ja kihutavad takka soovi süüa,» ütles Diekman, eriti kui neis on suures koguses rasva, suhkrut või soola. 

Strateegia, kuidas sellega võidelda, võiks olla teadlaste sõnul selliste toitude söömine, milles pole kuigipalju rasva, suhkrut ega soola. Näiteks harva ütleb keegi, et tal kuluks üks väike amps brokolit ära, kuigi ta on nii täissöönud. Šokolaadiküpsisega pole see aga mingi probleem.

Teine asi, mis aitab, on söömise aeglustamine. Ja kolmas võiks olla see, et alustad väikeste koguste serveerimisest eineks ja vahepaladeks. Pane lihtsalt taldrikule vähem. See vajab muidugi eneseregulatsiooni. Ka võid eined ja vahepalad kindlasse suurusse valmis pakkida. Kõige paremaks peetakse ikkagi teadlikkust ja teadvelolekut. Võta aega, et märgata oma mõtteid ja seda, mida sa endale ütled, kui sul on kiusatus võta see viimane amps hoolimata sellest, et sul on kõht nii täis. 

Märksõnad

Tagasi üles