Lastetoa sisustamine erineb pisut kodu ülejäänud ruumide sisustamisest, sest siin tuleb üks ruum panna mitme ülesandeid täitma: ära peavad mahtuma nii mäng kui magamiseks vajalik, sekka ka koht õppetööks. Ja see kõik võiks olla aegumatu.
Lastetoa sisustamisel tuleb lähtuda ühest raudsest reeglist
Lapse tuba on koht, kus vanem võiks natuke mööda vaadata sellest, milline on tema disaininägemus ja näha ruumi läbi lapse silmade: eesmärk on sisustada ruum, kus lapsel on hea olla ja mida tal on mugav kasutada.
Kodumaise mööblitootja Kaissu disainer Helen Leetsar ütleb, et lapse toas peab olemas olema kõik talle iga päev vajalik, samuti peab see olema paigutatud nii, et lapsel oleks kõigele lihtne ligi pääseda. Vastasel juhul pole alust nõuda näiteks seda, et laps tuba korras hoiaks – kuidas ta peakski seda tegema, kui asjadele ligi ei pääse. «Kapiuste ja sahtlite avamine ja sulgemine peaks olema lapsele jõukohane ning ohutu. Kui laps ei saa ise oma riideid kappi panna, näiteks ei ulata riidepuu riputustoruni, ei jaksa kapiust lahti tõmmata, ei saa ju temalt nõuda ka riiete korrashoidu ja enda järel ära panemist. Sama kehtib kõige muu kohta,» ütleb ta.
Ka Mari Ots lastetoamööblit tootvast ettevõttest Wolfberry ütleb, et kindlasti peaks lapse toas olema kapp, mis võimaldab õppida oma asju ise võtma ja tagasi paigutama.
«Riidkapp võiks asuda pigem väljapääsu juures, et esemete kappi paigutamine ja kaasahaaramine oleks kiire ja käepärane. Olulised on ka riiulid. Laps peab saama oma asju paigutada ja õppida korda hoidma,» sõnab ta. Riiul on lisaks hea universaalne mööbliese, mida võib vajadusel kasutada ruumi liigendamiseks toa keskel.
Arvesta valgusega
Mööbli ruumi paigutamisel tuleb kindlasti silmas pidada valguse ja valgustuse olemasolu ja langemist. Leetsar rõhutab, et töö- ja mängukoht peaks olema hästi valgustatud. Oleks väga hea, kui sinna paistaks võimalikult palju loomulikku valgust. Ots ütleb, et ideaalseim oleks, kui põhilised mängukohad ja laud asuksid akna all – nii on kindel, et igapäevasteks tegevusteks saab päevavalgust maksimaalselt ära kasutada.
Teised kohad peaksid jälle olema pisut varjatumad. «Pole kuigi mugav, kui suvine ere hommikupäike otse voodis magajale silma paistab,» toob ta näite.
Ka Ots kinnitab, et voodile tuleks kindlasti valida asukoht toa privaatsemasse osse, kus lapsed saavad end rahulikult ja turvaliselt tunda.
Ruumi kokkuhoiu huvides võib Leetsari sõnul kindlasti kasutada mitmeotstarbelisi voodeid ehk näiteks voodeid, millele lisatud liumägi või mille alla paigutatud kirjutuslaud. «Ma ei tea, mida ütlevad psühholoogid, aga disainerina ma ei arva, et mäng ja uni peaks mööbli mõistes lahus olema. Lastele meeldivad mängulised mööbli- ja ruumilahendused. Miks mitte neid pakkuda?» küsib ta.
Selline voodi võib Otsa sõnul sageli lahendada ka olukorra, kus laps ei taha hästi oma voodis magada. Küll aga soovitab ta selliste lahenduste puhul hoolega tähelepanu pöörata sellele, et mööbliese vastaks nõuetele ja oleks turvaline. «Päris palju näeb nõuetele mittevastavaid tooteid. Kahjuks kõik müügilolev ei vasta nõuetele. Vahel tundub, et toote valmistajal ei ole tulnud mõttessegi veidi loogiliselt mõelda, veel enam standardeid läbi töötada,» sõnab ta.
Kindlasti tuleb aga silmas pidada, et mööbliga ei mindaks liiale, sest lastetoas on oluline, et ruumi jääks ka mänguks. «Pigem võiks olla lastetoas vähem kui rohkem sisustust, oluline, et on olemas kõik esmavajalik, et lapsel oleks ülevaade oma asjadest ja jääks vaba põrandapinda mängimiseks,» ütleb Ots.
Eelista mitmeostarbelisust
Kui pinnaga priisata ei ole, soovitab Leetsar kindlasti vaadata disainertoodete poole, sest sealt leiab sageli väga nutikaid ja mitmeotstarbelisi lahendusi. Disainmööbel on reeglina küll keskmisest kallim, kuid vastupidavus ja funktsionaalsus, mis sellega kaasas käib, on investeeringut kahtlemata väärt. «Mööbel peaks olema konstruktsioonilt ruumi säästev ja võimalusel multifunktsionaalne. Kui toas on iga sentimeeter arvel, ei ole mõistlik osta massiivse raamiga voodit, mis võtab põrandapinnast enda alla veel 20 sentimeetrit,» sõnab ta.
Otsa sõnul on väga head ka legona kombineeritavad ja erineva funktsiooniga kastid, riiulite süsteemid ja eri suurusega lauad-toolid, mida saab üksteise alla või kokku lükata. «Oluline märksõna seejuures on toote vastupidavus ja kvaliteet, et toode pidevas kasutades ja liikumises olles ei väsiks ega muutuks lapsele ohtlikuks,» sõnab ta.
Kui ühte tuppa on vaja magama mahutada mitu last, soovitab Leetsar uurida võimalust viia kõik magamiskohad lae alla. «Nii saab voodialust põrandapinda kasutada kappide, riiulite või tegelusruumi jaoks,» räägib Leetsar. Hea lahendus on klassikaline narivoodi, mis võiks olla täispikk ja korraliku kõrgusega, et tagada stabiilsus. Nari on väga mugav ka seetõttu, et lastel on seda hea kasutada ja vastavalt vajadusele – kui üks laps näiteks haigestub ja vajab ka öösel vanema hoolt – saab naris kohti vahetada, et lapsevanema ligipääs abivajajale oleks mõnusamalt tagatud.
Sahtelvoodeid Leetsar ega Ots aga ei soovita. Lahendus võib olla paslik ajutiselt külaliste majutamiseks, kuid iga päev kasutamiseks on sahtelvoodi kehv. «Oleneb voodist, kuid ühest küljest ei pruugi sahtelvoodi tagada kõigi laste privaatsust, mis magamisel on väga oluline, ja teisalt on paraku liiga sageli sahtelvoodi nõuetele vastavus küsitav,» sõnab Ots.
Värviga ei maksa liialdada
Kuigi sageli tahavad vanemad lapse toa hästi kirjuks teha, sest arvavad, et see on väga lapsesõbralik, ei ole see sugugi kõige parem. Tonaalsuse valimisel soovitab Leetsar mõistlikkuse piires arvestada, mida soovib laps, aga püüda suunata üldist kujundust ikka rahulike ja neutraalsete ehk heledamate ja pastelsete värvitoonide poole. «See puudutab ennekõike mööblit, seinu ja põrandaid. Las värvi ja meeleolu lisavad tekstiilid, mänguasjad, raamatud, raamitud pildid seintel ja muu selline,» soovitab ta. Selline lähenemine on hea mitmel põhjusel: esiteks ei ole ohtu, et kirev ruum lapse aju üle stimuleeriks, teiseks on neutraalsem värvivalik ajatu ja püsib sobiv ka lapse kasvades.
Otski kinnitab, et toa üldilme ja mööbel võiksid moodustada pigem tagasihoidlikuma tausta, sest värvi saab tuppa tuua ka teisiti. Kindlasti soovitab ta toa kujundamisel mõelda sellele, et selle kasutusiga oleks võimalikult pikk ja valikud aegumatud – miks mitte kasutatavad ka teismelisena või täiskasvanunagi. «Kui arvestada, et lastemööbel on märkimisväärne investeering, on hea mõelda paar sammu ette. Tähtis on ka materjalikasutus. Soovitaksin naturaalseid materjale, nõuetekohast viimistlust ja head tehnilist teostust. Laste toodetes ei tohi unustada turvalisust ja siin allahindust teha ei tohi,» manitseb ta.
Ta möönab, et muidugi sõltuvad tehtavad valikud võimalustest. Paraku on lastega perede rahalised võimalused sageli kõige piiratumad, kuid alati tasub mõelda, kuidas kokkuhoidu saavutada mujalt. Lapse arengule avaldab ümbritsev keskkond paratamatult mõju – ka see, kuidas on sisustatud tema tuba.
Nii sisustad aegumatu lastetoa
Et lastetuba kestaks beebipõlvest täiskasvnueani või kauemgi, pea silmas järgmisi nõuandeid.
- Värvipalett. Eelista tagasihoidlikku üldvärvi: valget, helehalli või beeži. Vali lisaks maksimaalselt kaks tugevamat värvi, millega värvilaike lisada.
- Mööbel. Mööbel olgu praktiline ja vastavalt lapse kasvule kohandatav. Mainitud mitmeotstarbelised esemed kuluvad marjaks ära.
- Seinad. Kui põrandapinda on vähe, tuleb kasutada maksimaalselt seinu, paigaldades sinna näiteks riiulid. Ka voodi võib tõsta lae alla ja kinnitada seinale.
- Joonistused. Et dekoratsioonid oleksid alati eakohased, kasutage seinte kaunistamiseks laste endi joonistusi. Neid saab raamides mugavalt vahetada.
- Teematoad. Väldi lapse lemmiktegelase kasutamist toa kujundamisel. Täna talle meeldivad dinosaurused, aga homme enam mitte – see on libe tee.
- Eelista kvaliteeti. Sisustamine on kulukas, aga et lastetoa sisustus peab vastu pidama aktiivsele kasutusele, püüa eelistada kvaliteetseid esemeid, mida ei pea tihti vahetama.