Köögimööbli tellimisel vigade paranduseks reeglina ruumi ei jää

Valged köögid ei kao küll kuhugi, aga neid täiendatakse erinevate detailide, näiteks ehtsast puidust riiulite ja tööstuslike valgustitega. Foto: Shutterstock

Funktsionaalse ja ilusa köögi kujundamine ei pruugi omaenese tarkusest alati õnnestuda, sest praegu on turul palju lahendusi, millega tavaline inimene ei ole lihtsalt kursis.

Enne, kui kööki hooga planeerima asuda, tuleks kõvasti mõtte- ja uurimistööd teha, sest hiljem on altminekuid raske parandada. Hannes Kail eritellimuskööke valmistavast ettevõttest a:ruut ütleb, et selgeks tuleks mõelda, mis kuhugi paigutada ja millised on pere harjumused köögis, sest selle kasutamine peab olema mugav kõigi jaoks.

Köögikujundaja Hiie Härmgi kinnitab, et plaan peab paigas olema. «Mul on klientidele koostatud väga mahukas ankeet paljude küsimustega, mis aitavad asju läbi mõelda. Milline stiil, millised kapiuksed, kui kõrged, milline tehnika, valamu, furnituurid ja nii edasi,» sõnab ta. Need küsimused aitavad tellijale valmistada ideaalselt sobivat nii-öelda rätsepakööki.

Enne köögimööblifirmaga ühenduse võtmist peaks tellijal paigas olema täpsed mõõtmed ja see, kus paiknevad kommunikatsioonid ehk vesi, elekter ja ventilatsioon. «Kindlasti peaks klient teadma, mis stiilis kööki ta soovib. Paljud lisavad hinnapäringule näiteks internetist otsitud foto värvitoonide, stiili või muu kohta. See teeb töö palju kiiremaks,» ütleb Kail.

Hästi tähtis on, et iga kapi ja riiuli paigutus saaks kasutajasõbralik. Klassikaks on kujunenud valamust, pliidist ja külmikust koosnev niinimetatud töökolmnurk, mis tagab, et köögis on väga mugav toimetada. Iga köök sellist lahendust ei võimalda: kas on torud valesti veetud või ei mahu külmkapp ära. Kui see lahendus ei toimi, on oluline silmas pidada, et igal pool oleks piisavalt tööpinda. «Külmkapi kõrval, et poekotti toetada või kapist asju võtta. Valamu kõrval, et oleks koht nõudele või toiduainetele enne söögivalmistamist. Ideaalis võiks suisa kummalgi pool valamut olla 40–60 sentimeetrit tühja tööpinda Pliidi kõrval samuti,» räägib Härm.

Pliit ja valamu ei tohiks olla küll päris kõrvuti, aga samuti on ebamugav, kui need jäävad teineteisest liiga kaugele: väga ebamugav on joosta kartuleid nõrutama köögi teise otsa.

Ilma saareta kööki praegu naljalt ei kohta – vahel kogu köök saarest koosnebk, sinna mahutatakse nii söögitegemiskoht kui laud kui riiulid. Foto: Shutterstock

Vead võivad minna kalliks maksma

Ka siis, kui köögimööblit ise kavandada ja ehitada, tasuks mingis etapis siiski spetsialistiga nõu pidada, sest köök on kallis ja apse on hiljem väga kulukas kõrvaldada. Et eksimusi omapäi tegutsedes ette tuleb, on praktika näidanud nii Härmile kui ka Kailule.

Sageli pannakse Kailu sõnul mööda pistikute paigutamisega: ei mõelda läbi, kus ja mida täpsemalt köögis hoidma hakatakse, kuhu lähevad näiteks väikeseadmed ehk röster, veekeetja ja kohvimasin, kus sööki ette valmistatakse. Kõik peaks enne elektritööde tegemist paika pandud olema. Kui tahaks söögilauale kõige lähemasse kohta paigutada kohvimasinat, aga pole pistikut, tuleb plaanist loobuda. Kokkuvõttes kujuneb sedasi köök, kus miski pole seal, kus olla võiks.

Hiie Härm ütleb, et vigu tehakse peamiselt köögi mõõtmete, nurkade planeerimise ja köögitehnikaga. «Veaks võib pidada ka seda, kui klient ostab köögitehnika enne, kui mööblit planeerib. Võib juhtuda, et ostetud tehnika ei mahu standardmõõtudega kappi. Eriti puudutab see sisseehitatavaid õhupuhasteid ja külmkappe,» sõnab Härm.

Ka ei mõelda tihti, kuidas oleks kööki kõige mugavam kasutada. Näiteks paigutatakse valamu nõudepesumasina suhtes nii, et masinat ei saa avada, kui keegi valamu ees seisab. Soovitakse laeni kappe, kuid ei mõelda, et kõrgelt on asju ebamugav kätte saada.

Kui hinnaline köök paigas ja ilmnevad vead, on kahju korralik, sest iga parandus maksab ja sageli on jupikaupa uuendamine ja parandamine kas väga keeruline või suisa võimatu.

Tasub põhjalikult uurida

Tihti kipuvad inimesed eeldama, et teavad enese tarkusest kõiki lahendusi, mida köögis kasutada. Tegelikkuses uuenevad valikud köögimaailmas nii kiirelt, et võhikul on raske järge pidada. Härm ütleb, et näiteks varem popi kuivainete hoiustamiseks mõeldud kõrge väljatõmmatava cargo-kapi asemel on nüüd turul torn, kust saab sahtleid ühekaupa välja tõmmata, et pääseda ligi just sellele, mida vaja. See teeb vajaliku kraami kättesaamise varasemast veel mugavamaks.

Teise näitena toob Härm uued nõudepesumasinad uudse ComfortLifti süsteemiga. «Alumist korvi saab tõsta üles, nii et nõude väljavõtmisel või sissepanemisel ei pea kummarduma. Taas üks ergonoomiline täiendus köögis,» räägib Härm. Sellega ei olda sageli aga kursis ja seetõttu jäävad spetsialistiga konsulteerimata parimad lahendused inimesele kättesaamatuks. Või paigutatakse kööki asju, mille professionaalsed köögikujundajad on ammu mõttetuks tunnistanud.

«Minu arvates võiks loobuda väikesest kapikesest, mille sees on väljatõmmatav käterätihoidik. Suhteliselt tüütu on alati, kui rätikut vaja, kapiust lahti tõmmata; teiseks, kui paned märja rätiku kappi, ega ta seal ära kuiva,» räägib Härm visalt püsivast küsitavast lahendusest.

Ka mainitud cargo-süsteemi võiksid inimesed kodudes enam mitte kasutada, sest suuresti metallist koosnev kapp on juba iseenesest raske, asju täis laotuna aga veel raskem. Kui kappi kasutada vaja, tuleb kogu rasket süsteemi edasi-tagasi liigutada. Et sääraseid küsitavaid valikuid vältida, tulebki teha põhjalik eeltöö.

Kes aga tahab olla eriti uuenduslik, võiks Härmi sõnul katsetada tavalise segisti asemel segistit, mis annab kohe kuuma vett. «Kõik sanitaartehnikatootjad tegutsevad selle nimel, et ka nende valikus oleks see segisti. Hiljuti just nägin reklaami, et ka Eestis hästituntud Frankel on selline toode olemas,» ütleb ta.

Köökides katsetatakse üha julgemalt eriilmelise mööbliga, mis traditsiooniliselt ruumile ehk väga omane pole olnud. Foto: Shutterstock

Köögisaar vajab ruumi

Praegu on köökides väga menukas lahendus saar – annab leida hiljuti valmistatud kööki, kus seda kasutatud ei oleks. Kuid ka selle juures tuleb tähelepanu pöörata mitmele asjale, et tulemus saaks praktiline ja mugav.

Esmajoones tuleb läbi mõelda ja üle mõõta, kas saar kööki üldse mahub – kui selle ümber toimetamine kujuneb laveerimiseks ja saar köögis liikumist takistama hakkab, ei ole sellest kellelgi rõõmu ega kasu ning parem on see tegemata jätta.

Härm ütleb, et arvestada tuleks ka seda, mitu inimest köögis korraga toimetab, sest kõigile peab saare ümber liikumiseks ja üksteisest möödumiseks ruumi jääma. Samuti peab olema ruumi istuvatele inimestele.

Ruumipuudusel võib Härmi sõnul mõelda nii-öelda poolsaarele, kus üks saare otstest on vastu seina: see säästab ühe külje jagu pinda.

Saare kavandamisel eksitakse sageli sellega, et kavandatakse pliit või valamu väga saare servale: tegelikult peaks sinna jääma vähemasti 30 sentimeetrit tühja pinda, et asjad maha ei kukuks, vesi ei pritsiks ja jääks ruumi tegutsemiseks.

Ette tuleks saare kavandamisel läbi mõelda ka tööpinnavalik: mõnelgi plaadil on suurim võimalik sügavus 60 sentimeetrit, millest ei piisa saare katmiseks.

Kindlasti saab eelteadmisteta inimene hakkama väga lihtsa köögi kujundamisega. Kui köök kirjutab ette erilahendusi, olgu saare kavandamist või erikujuliste seinakappide tellimist, oleks igal juhul mõistlik otsida vähemasti plaani koostamiseks mõni spetsialist.

Ole eriti trendikas!

Selleks, et endale väga moodne köök sisustada, pea silmas järgmisi punkte.

• Isikupära. Igal inimesel on võimalik köök kujundada ja sisustada just sellisena, nagu ta soovib. Just praegu on aeg, mis soosib loomingulisuse lendulaskmist: võib kujundada riiuleid nipsasjakestele, riputada seintele maalid, panna valamu ette vanaema heegeldatud vaiba. Köök muutub steriilsest söögi valmistamise ruumist üha rohkem toasarnaseks.
• Avarus, õhulisus. Ülemistest köögikappidest praegu pigem loobutakse või pannakse need ainult ühte seina. Kasutatakse klaasriiuleid. Väga tore on lahendus, kus köögitaust on tööpinnaga sama tooni ning tausta peale (seal, kus tavaliselt algavad seinakapid) on tehtud väike riiul asjakestele.
• Kuldsed detailid. Üha rohkem küsivad praegused kodusisustajad oma köökidesse kuldseid käepidemeid ning muid kullavärvi detaile: õhupuhastajaid, rippuvaid lampe, segisteid. Tundub esmapilgul ehk liiga julge, aga mõjub väga efektselt.
• Värvid! Üha julgemalt vaadatakse värvide poole: kasutatakse punast, rohelist, lillat, oranži ja teisi tugevaid värve. Et asi liiga pealetükkivaks ei läheks, kombineeritakse neid neutraalse halli või valgega. Jätkuvalt on menukad muidugi valged ja hallid toonid. Kõrgläikele eelistatakse enam matti värvi.