Õhupuhasti valimisse tasub pettumuse välitmiseks süveneda

Pliidiplaadi sisse paigaldatud õhupuhasti on eriti põnev uuenduslik lahendus. Foto: OnOff

Õhupuhasti peaks olemas olema igas kaasaegses köögis, sest avatud ruumide puhul on toidulõhnade eemaldamine hädavajalik. Samuti tagab korralik õhupuhasti, et köögimööblile ei ladestu niivõrd palju tolmust rasva. Aga kuidas seda abimeest valida?

Õhupuhasti ehk kubu on kindlasti asi, mida ei tohiks valida esmajoones välimuse järgi. Euronicsi kategooriajuht Martin Soom räägib, et selle valikul tuleb esmalt läbi mõelda, kuhu ja kuidas seda paigutada saab. Järgmine samm oleneb köögimööblist, mis paneb paika, kas kubu saab integreeritav või eraldiseisev. OnOffi turundusjuht Veste Kivipalu sõnab, et kindlasti tuleb arvesse võtta ka köögi suurust ja seda, millist pliiti kasutatakse: näiteks induktsioonplaat tekitab rohkem auru kui tavaline.

Kui see on paigas, tuleb tähelepanu pöörata tehnilistele andmetele: arvestada tuleb energiamärgist, millest oleneb, kui suur elektriröövel seade on. Samuti on väga tähtis tõmbevõimsus, mida mõõdetakse kuupmeetriga tunni kohta. Maksimaalne tõmbevõimsus, näiteks 720 kuupmeetrit tunnis, on kõigil toodetel märgitud.

«Arvestage, et vähemalt kümme õhuvahetust tunnis jaksaks teie uus seade tagada. Ehk kolmemeetrise toakõrguse puhul sobiks mainitud tõmbevõimsusega seade 24-ruutmeetrise või väiksema köögi jaoks,» ütleb Kivipalu.

Et õhupuhastus oleks võimalikult efektiivne, peaks õhupuhasti väljalaskeava seinas olema vähemalt 150-millimeetrise diameetriga. «Selline ava on parim õhupuhastajatele, mille tõmbevõimsus on 300 kuupmeetrit tunnis või rohkem. Kui sellise diameetriga torude paigaldamine pole võimalik, siis soovitame kasutada 120-millimeetrise diameetriga ava, aga kindlasti mitte väiksemat,» ütleb Kivipalu. Kui sellist võimalust ei ole, soovitab ta julgelt eelistada söefiltrisüsteemiga puhastit, mis teeb tööd siseringluses oleva õhuga. Selle suur eelis on täielik vabadus asukohavalikul.

Valikus on mitu lisafunktsiooni

Et mõni võimas õhupuhasti kipub olema väga lärmakas, peaks jälgima mürataset, et see elu segama ei hakkaks. Eriti tähtis on müratase avatud köögis. Kivipalu räägib, et müra tekitab masinat läbiv õhuvool ja mürataseme reguleerimiseks on oluline võimalikult täpne väljalaskeava läbimõõt, aga ka puhtad filtrid. «Alla 55 detsibelli jääv müra ei häiri ja neid seadmeid võib lugeda vaikseteks, aga nende töövõimsus ei pruugi olla piisav,» hoiatab ta. Kui valida puhasti, mille mootori saab paigaldada ventilatsioonitoru tagumisse otsa, saab ka sel moel masina mürataset märkimisväärselt vähendada, aga tuleb põhjalikult mudeleid jälgida: paljude puhul ei ole see võimalik.

Võimalikult efektiivseks tööks peab puhasti olema kindlasti õigesti paigaldatud: elektri- või induktsioonpliidi puhul on kõrgus alates 40 sentimeetrist, aga gaasipliidi puhul peab vahe olema vähemalt 70 sentimeetrit.

«Tasub jälgida ka õhupuhastajate lisafunktsioone, uuemad õhupuhastid juba tunnetavad pliidil küpsetava roa lõhna ja auru ning lähevad automaatselt tööle. Näiteks Electrolux HobtoHood,» ütleb Soom. Kivipalu toob välja Boschi süsteemi Home Connect, mis  võimaldab lisaks sellele Wi-Fi kaudu teatud funktsioone seadistada, näiteks valgustust, ning kontrollida filtrite seisukorda.

«Mugavust lisavad näiteks sisse-väljatõmmatav seade, kõrguse reguleerimise võimalus või lisavalgustus,» täiendab Kivipalu.

Tõenäoliselt võib lähiajal köökidest leida ka korralike nutilahendustega varustatud õhupuhasteid. Tulevikku vaadates võib Soomi sõnul arvata, et üha enam lähevad moodi mööblisse paigutatavad õhupuhastid, sest inimesed soovivad, et köök näeks välja terviklik ja välisseadmeid oleks vähem. Nii on ka vähem koristada – puudub vajadus näiteks õhupuhastajalt eraldi tolmu pühkida.

Ilus, aga võimekas

Et uuenduslikud lahendused, näiteks mööblist välja kerkivad õhupuhastid, oma tööd nii efektiivselt ei tee kui klassikalisemad lahendused, sellepärast pole Soomi sõnul vaja muretseda. Küll aga soovitab ta silmas pidada, et nii mööblist välja kerkivad kui pliidiplaadis peituvad õhupuhastid on keskmisest kallimad ja vajavad kindlasti köögi valmistamisel eriplaneeringut ning spetsialisti paigaldust.

«Mööblist väljatõmmatavad õhupuhastid on laialt kasutatavad ja aitavad ruumi kokku hoida. Pliidiplaati või ka tööpinna sisse integreeritud õhupuhastid on eriti funktsionaalsed ja moodsad. Nende suurim eelis on see, et rasvapritsmed imetakse seadmesse kokku enne, kui need kõrgele õhku lenduvad,» sõnab Kivipalu. Nii et hirmu, et uuenduslikud lahendused oleksid varasematest vähem tõhusad, ei maksa tunda. Ka keskmisest kõrgem hind võib siinkohal end vägagi õigustada.

Kui tahta, et õhupuhasti oleks ka silmailuks, on see kindlasti võimalik. Ühe lahendusena tasub Soomi sõnul kindlasti vaadata eraldiseisvate puhastite poole. Saada on nii retrolahendusi kui ka modernseid minimalistliku joonega eraldi kubusid, mille kaldus klaaspind muudab need eriti šikiks ja silmatorkavaks. Külalised ei saa esmapilgul tihti arugi, et tegu on õhupuhastiga.

«Kindlasti leiab ilusa välimusega puhasti igasse kööki, nii ultramodernsesse kui ka klassikalisse või retrokööki. Leidub selliseid, millest kujuneb kogu köögi fookus, või vastupidi selliseid, mida ei märka üldse või mida esialgu koguni õhupuhastajaks ei peetagi,» räägib Kivipalu.

Nii on saada näiteks sellise disainiga õhupuhasteid, mis esialgu tunduvad kristall-lühtri, laepaneeli, peegli või muu disainielemendina, kuid mil on lisaks valgustamisele või peegeldamisele õhupuhasti funktsioon.

Hästi hooldatud õhupuhasti kestab kaua

• Ühe õhupuhasti eluiga võib olla umbes kümme aastat.
• Et eluiga oleks võimalikult pikk, tuleb seadet regulaarselt hooldada.
• Hooldada tuleb küll ka välimist osa, aga eriti tähtis on filtrite puhastamine.
• Rasvafiltreid pestakse käsitsi või nõudepesumasinas maksimaalselt iga kahe kuu tagant.
• Lõhnafilter ei ole pestav, seda tuleb vahetada iga kolme kuu tagant.
• Kui seade hakkab streikima, ei pea seda tingimata välja vahetama: alati on mõistlik konsulteerida spetsialistidega, kes annavad täpseima hinnangu.