Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Enne ja pärast: ühe pere nõukaaegsest korterist sai maitsekas kaasaegne kodu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Ikea

IKEA sisekujundajaid viisid läbi nõukogudeaegse korteri totaalse muutumise, mille käigus anti 25 aastat renoveerimata korterile täiesti uus ilme. Ruumipuuduse lahendamiseks kasutati rohkelt suletud ustega mööblit, mis aitab nii riideid kui teisi tarbeid paremini ladustada ning aitab hoida eluruume korras.

Korteri totaalses muutumises asusid IKEA disainerid renoveerima tüüpilist Vilniuse kortermaja korterit, kus remonti tehti viimati 25 aastat tagasi. Seetõttu ei tundnud korteris elav kahe lapsega perekond, kellega elas koos ka tädi, seal end juba ammu mugavalt, kuna korter oli minevikus kinni. Näiteks ruumipuuduse tõttu ei mahtunud pere korraga kunagi kööki sööma, puudusid kapid riiete hoiustamiseks, tädi pidi oma asju rõdul hoidma ning teismeline laps ei julgenud sõpru külla kutsuda, sest tal oli piinlik.

IKEA disaineri Baiba Freija sõnul oli korterisse sisenedes koheselt selge, et seda pole aastaid muudetud. «Vana mööbel, seinad ja põrand, mis kõik vajasid vahetust, palju erinevaid värve ja mustreid. Lisaks oli korteris puudu esteetikast ja mugavusest, mis suuresti oli tingitud ruumipuudusest,» lausus Freija. Tema sõnul oli korteri renoveerimisel suurimaks väljakutseks leida korterile sobiv ruumilahendus asjade mahutamiseks ning kasutada disaini, mis kõnetaks mitut generatsiooni.

Köök, kus söödi vahetustega

Kuna köök oli niivõrd väike, et terve pere ei mahtunud korraga sööma, söödi varasemalt vahetustega, ehk kaks inimest olid laua taga söömas ning teised ootasid oma järjekorda. Köögi sisustust ei oldud samuti kunagi muudetud, mistõttu oli köögis nii mööbel, keraamilised plaadid kui lauamatid kõik eri värvi ning ei sobitunud üksteisega. Lisaks ei mahtunud nõud, köögitarbed ning toit köögikappidesse, seega hoiti neid lihtsalt laual või ükskõik kus leidus kasvõi paar sentimeetrit vaba ruumi.

«Kuna kogu köögi tehniline pool oli lahendatud ühte seina, siis polnud meil kuigi palju mänguruumi. Siiski õnnestus liigutada külmik kõrvalseina ning tänu köögikappide seintele paigutamisele saime piisavalt ruumi korralikule söögilauale, mis tähendab, et nüüd saab terve pere eineid koos nautida ning vajadusel ka külalisi kostitada, sest söögilaud on pikendatav,» selgitas Freija. Lisaks kasutati ära laua kohal olevat seinapinda, kuhu lisati valgustusega köögikapp.

Artikli foto
Foto: Ikea
Artikli foto
Foto: Ikea

Elutuba ja lastetuba ühes

IKEA disaineri sõnul oli lisaks köögile suureks väljakutseks ka nii-öelda ajutise ruumi sisustamine, mida jagasid omavahel 13-aastane tütar ning täiskasvanud poeg. «Tegemist oli tumeda pikliku ruumiga, mis lahtikäivate diivanite avamisel, kus lapsed magasid, muutus liikumiskõlbmatuks,» lausus Freija. Samuti kasutati tuba elutoana ning külaliste majutamiseks, mistõttu puudus lastel igasugune privaatsus.

«Ruumikitsikust saab kõige paremini leevendada multifunktsionaalse mööbliga, mis aitab rahuldada erinevaid vajadusi. Näiteks kaks lahtikäivat diivanit võtsid ära kogu ruumi, mistõttu otsustasime kasutada kušette, mis ei vaja lahti tõmbamist ning millel on all kastid voodiriiete hoiustamiseks. Kõik riided ning muud lastetarbed mahutasime toa lõpus olevasse riidekappi, mille peale sai asetada ka teleri,» lausus Freija.

Privaatsuse tagamiseks pandi puhkamisala vahele tugevast materjalist kardinad, mis lubavad lastele natukenegi privaatsust, kui teised pereliikmed toast mööduvad. «Kindlasti pole kardinad ainus viis, kuidas ruumi eraldada ning privaatsust tagada. Tuba saab osadeks jagada ka taimede, riiulite, garderoobi ning vaheseintega,» lisas Freija.

Artikli foto
Foto: Ikea
Artikli foto
Foto: Ikea

Suletud ustega mööbel asjade paigutamiseks

Lisaks lastetoale renoveeriti ka vanemate magamistuba, kus kasutati nii-öelda suletud mööblit, et tuba paremini korras hoida. «Seetõttu valisime suurte ustega garderoobikapi, mis koosneb kolmest osast. Kaks neist on mõeldud riietele ja kolmas hooajalistele tarvetele nagu talvemantlid, kohvrid, majapidamistarbed. Niiviisi jäi tuppa rohkem ruumi suurema ja mugavama voodi jaoks,» lausus sisekujundaja.

Artikli foto
Foto: Ikea
Artikli foto
Foto: Ikea

Tänu nutikale kujundusele jäi ruumi ka tualettlauale koos peegli ja valgustusega, mis toob tuppa nii naiselikkust kui meenutab pereemale, et tuleb aega võtta ka iseendale. «Meikides või iluhooldusi läbi viies on hea valgustus ülioluline. Integreeritud valgustusega peeglid sobivad suurepäraselt tualettlaua või valamukapi kohale,» selgitas Freija.

Artikli foto
Foto: Ikea

Koos perega elav tädi veedab suurema osa ajast oma toas, vaadates televiisorit, lugedes või magades. Tema unistuseks oli suur garderoob, kuna hetkel oli ta sunnitud kõike hoidma pappkastides või suisa rõdul.

IKEA sisekujundaja sõnul muudeti toa sisekujundust nii, et suur garderoobikapp koos pesukastiga kenasti tuppa mahuks. Voodi asemele valiti lahtikäiv diivan, mille all on kastid, kuhu saab asetada voodiriideid või muud vajalikku. «Kui teil on palju asju, kuid vähe ruumi, siis on mõttekas kombineerida suletud ja avatud mööblit. Isiklikke asju saab hoida ustega kappides, kuid dekoratiivsemaid esemeid avatud riiulitel. Taoline lahendus aitab hoida tuba korras ning ruumi tundub rohkem,» kirjeldas Freija.

Artikli foto
Foto: Ikea
Artikli foto
Foto: Ikea

Koridori jaoks valiti samuti kõrge garderoobikapp, mille suletud uksed kaitsevad riideid köögist tuleva lõhna eest. Lisaks asetati esikusse kastike, kus saab asju hoiustada, kuid mida saab kasutada ka istepingina jalanõude jalga panemisel.

Artikli foto
Foto: Ikea
Artikli foto
Foto: Ikea

Perekonna soovil kasutati läbivalt heledaid rahulikke toone, erksust toodi juurde roheliste toonide ning mõne silmapaistva aktsendiga. Sisekujundaja sõnul loob ühtlaselt heledate toonide kasutamine harmooniat, puhtust ning mugavust.

Tagasi üles