EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Aru vallakooli maja annab välja väiksema mõisahäärberi mõõdu
8. mai 2021, 12:26
/nginx/o/2021/05/07/13766037t1h719d.jpg)
Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.
19. sajandi viimasel veerandil töötas Tartumaal Nõo kihelkonnas Aru vallas kaks vallakooli – Karijärve ja Vellavere. 1886. aastal otsustas Aru volikogu need koolid sulgeda ja ehitada valla keskpunkti Ihaste külla uue vallakooli hoone.
Samal aastal alustati koolimaja jaoks vaja mineva 100 000 tellise tegemist, milleks palgati Kolkja külast pärit Fadei Šaposnikov. Osa toortelliseid jõudis meister valmis teha, ent kivide põletamine Aru mõisa telliselöövis jäi vaidluste tõttu koolimaja asukoha üle pooleli ning põletamata plönnid müüdi oksjonil maha.
Alles nelja aasta pärast (1890) suudeti vallas koolimaja asukoha suhtes üksmeelele jõuda ning ehitusega saadi alata. Koolihoone valmis 1891. aasta sügisel ning läks Aru vallale maksma ligi 13 000 rubla. Hoone püstitanud ehitusmeister Jaan Kondor sai töö eest tasuks 2474 rubla ja 10 kopikat.
Aru vallakooli hoone on omasuguste seas üks tähelepanuväärsemaid. Vallavalitsused kaalusid iga välja antavat kopikat ülima hoolega ning seetõttu püstitati kooli- ja vallamajad ning muud ühiskondlikud hooned tavaliselt traditsioonilist laadi. Lõuna-Eestis olid need 19. sajandi lõpul sageli vanabalti ehk urbaltisch-tüüpi küllaltki suured ja raskepärased poolkelpkatusega palk- või telliskivihooned.
Külgrisaliitidega, osalt kahekordne Aru koolimaja aga annab silmad ette nii mõnelegi väiksemale mõisahäärberile. Mõisapärasust rõhutab ka maakividest uhke kahepoolne kaldtee ehk pandus. Suure tõenäolisusega on Aru koolimaja projekti valmistanud keegi Tartust pärit ehitusmeister või arhitekt.
1896. aastal muudeti Aru vallakool osalt riigi ülalpeetavaks 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. Tavalisest vallakoolist paremat haridust andvas koolis kestis õppeaeg viis aastat ning siin õpetati usuõpetust, vene ja eesti keelt, aritmeetikat, geomeetriat, geograafiat, aja- ja looduslugu, joonistamist, ilukirja, poistele võimlemist, tüdrukutele käsitööd. 1901. aastal õppis koolis 152 last.
Eesti Vabariigi ajal töötas hoones Aru algkool, nõukogude ajal Aru 7-klassiline kool. Õppetöö toimus siin 1963. aastani. Pärast kooli sulgemist kasutati hoonet Tartu Meditsiinikooli puhkebaasina. Alates 2002. aastast on hoone eraomanduses.
Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.