PILT SELGEKS ⟩ Kuidas vanale madratsile uus elu anda ja mida uue valikul silmas pidada

Kristina Kostap
, Kodustiil.ee tegevtoimetaja
Copy
Madratsi valikul võiks tähelepanu pöörata ka madratsi ülemisele kihile.
Madratsi valikul võiks tähelepanu pöörata ka madratsi ülemisele kihile. Foto: Pexels / CC0 Licence

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi jagab näpunäiteid, kuidas enda vana madratsit värskendada või mida uue madratsi valimisel jälgida.

Kui voodil on ebatasasusi, und takistab kahe voodi ühenduskoht või vana madrats on liiga kõva, siis saab kattemadratsi abil oma une kvaliteeti kiiresti parandada.

«Kattemadratseid saab valida vastavalt soovitud funktsioonile ja paksusele alates 3,5cm kuni 8cm paksuste madratsiteni välja. Õhukesed kattemadratsid sobivad kõige paremini hügieeni ja mugavuse säilitamiseks, kui voodipõhjal on ebatasasusi. Selliseid kattemadratseid on mugav ka reisile kaasa võtta, kus need voodile või diivanile peale panna. Keskmise paksusega kattemadrats sobib aga vana madratsi täiustamiseks, voodi ühenduskohtade tasandamiseks ja kõva madratsi puhul ka voodi pehmendamiseks. Paksem vahttäidisega kattemadrats parandab und veelgi enam, sest madratsi täiteaine kohandub kehaga nii, et see hõlbustab lõõgastumist ja mugavat magamist,» kirjeldas sisekujundaja Eliise Tammekivi.

Ta lisas, et kattemadratsid aitavad suurt madratsit kaitsta nii tolmu kui ka mustuse eest. Samuti on kattemadratseid lihtne õhutada ja puhastada.

Uue madratsi valimisel on tähtsaim mugavus

Aja jooksul kogunevad madratsisse tolm ja tolmulestad. Samuti imbub madratsisse selle eluea jooksul umbes 300 liitrit higi. Seetõttu ongi soovitatav madratseid iga 8-10 aasta tagant välja vahetada.

«Madratsi valimisel tuleb aga eelkõige mõelda, millise kõvadusega madratsit eelistad – kas keskmist, jäika või väga jäika,» selgitas Tammekivi, lisades, et madratsi kõvadus sõltub sellest, kas see on valmistatud vedrudest, vahtpolüuretaanist või lateksist, samuti pealmisest kihist.

Sisekujundaja sõnul sobivad vahtpolüuretaanmadratsid pigem lastele või noortele, sest need on kõvemad, hoides selgroogu une ajal õiges asendis. Samuti kohandub madrats une ajal keha asendiga, võimaldades kehakaalu ühtlast jaotumist ja paremat tuge. Vahtpolüuretaanist madratsite üks suurimaid eeliseid on ka see, et kõrvuti lamavad isikud ei sega liigutades üksteise und, mis on eriti kasulik rahututele magajatele. 

«Paljud kipuvad valima ka taskuvedrumadratseid, kuna iga vedru töötab individuaalselt ehk reageerib kiiresti magaja liigutustele ja kohaneb hästi tema kehaga. Avatud konstruktsiooni tõttu ei kogu vedrumadratsid ka niiskust,» ütles spetsialist.

Madratsi valimisel tasub tähelepanu pöörata ka madratsi ülemisele kihile, selle paksusele või materjalide omadustele. Ülemine kiht pakub täiendavat mugavust, kuna see kohaneb kehaga ja vähendab lihaspingeid. Need, kes soovivad lisamugavust, valivad nn mugavustsoonidega madratsid. Selline madrats pakub kehale tuge just seal, kus seda vaja on - see on pehmem õla- ja puusapiirkonnas ning kõvem kaela- ja nimmepiirkonnas.

«Kõige tähtsam on, et madrats oleks inimesele mugav ja see on väga individuaalne. Seetõttu kutsume madratseid ise proovima. Näiteks tasub poes proovida lamamist tavalises magamisasendis, voodis keeramist ja erinevaid magamispositsioone. Alles seejärel saab ise hinnata, kas madrats tundub mugav,» selgitas sisekujundaja. Keha vajab uue madratsiga harjumiseks üks kuni kolm kuud.

Ta ütleb veel, et arvamus, mille kohaselt on kõva madrats tervislikum valik, hakkab tasapisi hääbuma. Ostjad valivad üha enam mugavamaid ja pehmemaid madratseid.

Puhtust säilita madratsikaitsega

Selleks, et madrats kestaks ja säilitaks oma omadused nii kaua kui võimalik, saab selle kulumist aeglustada, kasutades madratsikaitseid, st hüpoallergeenseid katteid. Need imavad higi, hoiavad ära määrdumist, kuid lasevad sealjuures madratsil hingata. Saadaval on ka veekindlad madratsikaitsed, mis on eriti mugav lahendus neile, kel on majapidamises lapsed.

«Mõned madratsikaitsed aitavad säilitada ka optimaalset magamistemperatuuri. Täidis sisaldab pisikesi vahaga töödeldud viskooskiude, mis imavad kehatemperatuuri tõustes üleliigset soojust ja vabastavad selle uuesti langemisel,» selgitas Tammekivi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles