MUREKOHT ⟩ Tagatisraha kontseptsioon on aegunud ja tänane turustandard vajab uuendust

Tagatisraha kaotamiseks piisab vaid sellest, kui üürnik ühe kuu üüri võlgu jääb. Foto: Shutterstock

Postimees Kodu andis hiljaaegu ülevaate tagatisraha tähendusest ja selle kasutamisest üürimisel. Tuleb välja, et olemas on uudne ning täiesti seaduslik ja toimiv asendus tagatisrahale, mis on parem nii üürnikule kui ka omanikule. Seda selgitab digitaalse kodu üürimise platvormi Rendin õigusjuht Lia Siht.

Võtame näitena ette keskmise Tallinna üürikorteri, mille üür on 500 eurot kuus. Eestis on tavapäraselt tagatisraha võrdne ühe kuu üüriga, seega oleks antud korteri tagatisraha makse samuti 500 eurot. See ei ole eriti suur summa, kui arvestada võimalikke riske, mille katteks üürileandja tagatisraha nõuab: remondikulud juhuks, kui üürnik tekitab tahtlikult või tahtmatult mingit kahju; üüripinnal oleva vara väärtus; võimalikud maksehäired.

Eriti kõnekas on fakt, et klassikalise tagatisraha kaotamiseks piisab vaid sellest, kui üürnik ühe kuu üüri võlgu jääb. Rendini tehtud üürileandjate küsitluses tuli välja, et 73 protsendil vastanutest on varasemalt olnud probleeme võlgu jäävate üürnikega ja 52 protsendil vastanutest on seda juhtunud vähemalt kahe üürnikuga.

Umbes 92 protsenti juhtumitest ületasid selgelt tagatisraha summa. Palusime üürileandjatel ka hinnata üürnike võlgnevusest tingitud kulude kogusuurust. Pisut alla pooltel juhtudel hinnati võlgnevuste kogumahtu neljakohalise arvuga. Kõige äärmuslikum oli 4000 euro suurune kulu; keskmiselt jäi kulu 1000 euro kanti.

Tagatisraha jätab mõlemad osapooled kaotusseisu

Kui võrrelda eelpool näitena toodud tagatisraha summat keskmise võlgnevuse suurusega, siis vahe on kahekordne. See viitab selgelt, miks tagatisraha ei ole mõistlik ja turvalisust tagav süsteem üürileandja jaoks.

Kui võlg on juba tekkinud, siis seaduse kohaselt võib üürilepingu lõpetada kahe maksetähtaja möödumisel. Selleks hetkeks on võla suurus kaks üürimakset ja kaks kommunaalide arvet. Eeldame, et üürnik on nõustunud välja kolima (ei jää puuküürnikuks) ning pole üürikodus varale kahjustusi tekitanud. Isegi seesuguses olukorras on tagatisraha summa täiesti olematu hüvitis üürileandja kulude katteks.

Samuti ei tööta tagatisraha reegel eeskujuliku üürniku suhtes, sest sisse kolides on väljaminekud päris suured (esimese kuu üür, tagatisraha ja vahel ka maakleri/lepingutasu, mis võrdub kokku kolmekordse üürisummaga) ja üürnik võib sattuda üürileandja otsa, kes alusetuid põhjendusi kasutades ei anna välja kolides tagatisraha tagasi.

Nüüd tekib küsimus, kuidas siis inimesed saavad end võimalike probleemide eest kaitsta? Vastuseks on turvalise üürilepingu sõlmimine, millesse on sisse ehitatud üürisuhte kindlustus (üüri- ja kommunaalmaksete garantii ja varakaitse üürileandjale ning tagatisrahata üürimine üürniku jaoks, ekspertnõustamine mõlemale osapoolele). Rendini kaks aastat tegutsemist ja kogemust 1500+ üürilepinguga näitab, et see reaalselt toimib.