SUUR GALERII Rannamaja, kuhu igaüks tahaks minna (1)

Särav reporter Eda-Liis Kann LaSpa rannamaja avamise peol Laulasmaal. Foto: Erlend Štaub
Copy

Kui saaks kokku unistada ühe koha, kus oleks hea puhata – mis seal olema peaks? Helge gamma, palju koduseid detaile, rannamännid, rahu ja hunnitu merevaade. LaSpa äsja avatud Rannamaja täpselt selline ongi. Postimees Kodu käis kohapeal luurel.

Tõsielusari «Rannamaja» võib arvustajate sõnul küll olla koht, kuhu mõistlik inimene sattuda ei taha. Vähemalt andis sellise karmi hinnangu teleseriaale hindav kultuurikriitik Margi Adorf. Kuid LaSpa rannamajaga on lood risti vastupidised.

See on stiilne, privaatne ja luksuslik paik, mille kohta võib igati õigustatult öelda paradiis. Usutavasti teeb samanimelise seriaali populaarsus selle võluva väikese lõõgastumispaiga lihtsalt Eestis kiiremini tuntuks. Mere ja riigipiiri tagused külalised on tänu rootslastest omanikele juba väärt puhkamiskoha leidnud. Kuid eesõigus siia stressi tuulde laskma tulla võiks ikka olla ületöötanud tallinlastel – vaid 40 minutit autosõitu ja juba võibki rannamändide rahus kõik pinged peast visata. 

LaSpa uus rannamaja näeb välja kodune, hele ja helge. «Tegime selle väga sarnase meie enda suvemajaga Rootsis,» ütles paiga omanik Anna Elam, kes sisekujunduses ka ise aktiivselt kaasa lõi. Kontseptsiooni loojaks on tunnustatud sisearhitekt Toomas Korb.
LaSpa uus rannamaja näeb välja kodune, hele ja helge. «Tegime selle väga sarnase meie enda suvemajaga Rootsis,» ütles paiga omanik Anna Elam, kes sisekujunduses ka ise aktiivselt kaasa lõi. Kontseptsiooni loojaks on tunnustatud sisearhitekt Toomas Korb. Foto: Agenda

Luurel uues rannamajas

Aga mis siin ikka niisama sõnu ritta seada. Läheme LaSpa vastavatud rannamajja luurele – oma silm on kuningas. Ja oma tagumik kõige targem, kui vaja testida uut diivanit või voodit. Viimane ongi just sihikul – rannamaja kõikides tubades ootab külalisi «kanarbikuvoodi» ehk luksuslik Carpe Diem Bed. Legend räägib, et selle looja sai idee sellest, et viskas suvise metsa all kanarbikule sirakile. Vaatas pilvi, mõnules ja siis turgatas talle pähe mõte: «Aga miks mul kodus, omas voodis sama mõnus ei ole?» Asuski leiutama, kuni sai metsaaluse tsilli koduvoodisse võlutud.

Kas kanarbikuvoodi on ka mõnus? Ega muidu teada ei saa, kui ise ei proovi! LaSpa rannamaja avamise pidu Laulasmaal.
Kas kanarbikuvoodi on ka mõnus? Ega muidu teada ei saa, kui ise ei proovi! LaSpa rannamaja avamise pidu Laulasmaal. Foto: Erlend Štaub

Kuid ise kanarbikuvoodile pikutama minnes viskan legendid peast, et võimalikult puhta lehe pealt tajuda, mida ma ise tunnen. See voodi on mõnevõrra pehmem, kui olen harjunud. Samas mitte liialt. Mugavat asendit leida, lõõgastuda ja uinuda on imelihtne, aga eks sellele aitab kaasa ka üldine hea atmosfäär rannamajas. Keda aga huvitab eeskätt kõik muu, mida voodis peale magamise tehakse, siis ka selleks otstarbeks on kanarbikuvoodi imeline pesa. Ükski mure sind sinna segama ei pääse.

Taevavaated ja merevaated

Saame tervele majale tiiru peale teha, pole vaja piirduda üksnes toaga, milles ise peatume. Ülemisel korrusel on tubades suured katuseaknad, mis pakuvad taevavaadet. «Need on minu enda lemmikud, hingelt noortele,» räägib LaSpa omanik Anna Elam lõbusalt. Aga meri ja puuladvad paistavad samuti kätte. Siin on tunne nagu maal vanaema juures, õdusas ärklitoas. Olen pikk inimene ja seetõttu mitte just ülemäära kirglik viltuste lagede fänn, aga siin mulle meeldib. Pole tunnet, et katus kuidagi «pähe istuks».

Tubades on palju kodusust võimendavaid detaile – puitlaudis poole seina ulatuses, mis on toonitud neljas erinevas looduslähedases värvis. Kõik need on väga mahedad ja heledad – mererohline, terrakota, piimakohvi vahu ja ookri karva.

«Tegime seda nagu kodu, aga kodu ei saa mitte kunagi valmis,» jutustab Anna Elam. «Siia tuleb ka neid väikesi detaile aina juurde – maale, pleede, iseloomuga asju. Just tähendusega detailid on need, mille poolest kodu ja hotellituba erinenvad. Kodus need on, hotellis ei ole. Meie tahame teha maja, mis oleks rohkem kodu moodi – siis õnnestub lõõgastumine iseenesest.»

LaSpa uus rannamaja. Voodinurgal ootab pehme pleed, sellel hommikumantlid ja sussid, et oleks mõnus üle hoovi spaasse jalutada või merre ujuma minna.
LaSpa uus rannamaja. Voodinurgal ootab pehme pleed, sellel hommikumantlid ja sussid, et oleks mõnus üle hoovi spaasse jalutada või merre ujuma minna. Foto: Agenda

Kokku on äsja avatud LaSpa rannamajas 38 luksuslikku tuba. Hoone muutus renoveerimise käigus koostöös sisearhitekt Toomas Korbiga täielikult. Kes siin ka varem peatunud ei tunne rannamaja äragi – sedavõrd palju pehmem, stiilsem ja õdusam on kogu hoone atmosfäär. LaSpa omaniku Anna Elami sõnul on rannamaja avamine oluline samm kogu LaSpa kompleksi täielikus uuendusprotsessis. 2021. a alguses andsid rootslastest omanikud lubaduse investeerida LaSpasse ligikaudu 10 miljonit eurot, et luua Laulasmaale Eestis ainulaadne heaoluoaas. Miks? Sest omanikud ise armusid sellesse looduskaunisse paika ning soovivad selle tõeliseks pärliks lihvida. «Oleme seda lubadust samm-haaval täide viinud. Eelmisel suvel avasime täielikult renoveeritud Naudi LaSpa heaoluspaa, sel aastal uuendasime kõiki meie restorane ja toitlustuskontseptsiooni, rajasime ka uue suveterrassi ja terrassirestorani.

Värske ilme on saanud hotelli vastuvõtt, konverentsiruumid ning vee- ja saunakeskus. Uhiuue rannamaja avamine annab võimaluse viia Laulasmaal hotellis peatumine täielikult uuele tasemele.» Anna eesmärk on anda inimestele võimalus elus tasakaalu luua, olla terve ja nautida teekonda. Stressist ei pääse meist keegi, see on osa tänasest maailmast. Aga mida igaüks saab teha, on leida endale sobiv viis taastumiseks, lõõgastumiseks ning stressi maandamiseks.

«Minu jaoks looduse mõju on imeline,» räägib ise imeheas vormis olev nelja poja ema Anna. «See ongi meie kontseptsioon – heaolu koos loodusega. Minu meelest on see juba ise selline koht, mis maandab stressi, see kaunis mererand ja männimets. Lisaks peame vaatame, millega ennast toidame – nii söök kui mõtted meie peas. Ja vältimatult vajalik on ka liikumine – kellele metsajooks, kellele jooga. Pane kõik need osad kokku ja saamegi palju õnnelikuma elu, kus on tervis ja tasakaal.»

LaSpa kandev idee on inspireerida inimesi elama tervislikumalt ja õnnelikumalt – seda eesmärki toetab Anna Elami sõnul Laulasmaa loodus, LaSpa interjöör ja kõik seal pakutavad teenused, mille hulgas on ka toidul ja muusikal väga suur roll.

«Uuenduskuur LaSpas ei ole veel lõppenud – järgmisel aastal plaanime alustada LaSpa Tervise ja Heaolu Akadeemiaga, et pöörata tervisele ja heaolule senisest veel suuremat tähelepanu. Plaanis on kõikide peamaja tubade ja koridoride renoveerimine ning ka LaSpa kompleksi fassaadid saavad tulevikus täiesti uue ilme,» lubas Elam.

Uus rannamaja kasutab energiat võimalikult säästlikult. Energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks paigaldati LaSpasse ka 100 päikesepaneeli ning mahukas biokomposter.

Michelini tunnustus ja aasta koka tiitel

Rahvusvahelise kaaluga Michelin Guide 2022 komitee poolt äramärkimine on saavutus, millel on ehk piiri tagant saabuva külalise silmis isegi rohkem kaalu. Sellele ei saa kandideerida, ega kuidagi kokkuleppeliselt enesest head muljet jätta. Hindamine käib alati salajas ning tunnustuse väljateenimiseks peab toidukoht olema kõrgeimate maailma gastronoomiastandardite alusel parimatest parim. Lisaks loominguliselt üllatav. Wicca restoranil õnnestus äramärkimine välja teenida. 

Võimeka peakoka Angelica Udekülli kõrval tegutseb Wicca köögis ka silmapaistev sous chef Helena Vallimäe. Vaid 24-aastane talent võitis Eesti Peakokkade Ühenduse korraldatud võistluse aasta kokk 2022. Loe siit, mida ta selleks valmistas.

Aasta koka Helena Vallimäe võidukas õhtusöök. Peakoka tervitus: Kullamaa seen.
Koorene austerservik, marineeritud kuningservik, krõbe lõvilakk, röstsibulakreem, marineeritud pärlsibul, kartulilaastud.
Aasta koka Helena Vallimäe võidukas õhtusöök. Peakoka tervitus: Kullamaa seen. Koorene austerservik, marineeritud kuningservik, krõbe lõvilakk, röstsibulakreem, marineeritud pärlsibul, kartulilaastud. Foto: Erlend Štaub
Helena Vallimäe menüü. Eelroog: ahven, kartul ja mustjuur. Ahvenarull, krõbe kartul, soe ahvenasült, linaseemne krõps, porru ja mustjuurekreem, mustjuurekrõpsud, vadakuvaht, murulauguõli.
Helena Vallimäe menüü. Eelroog: ahven, kartul ja mustjuur. Ahvenarull, krõbe kartul, soe ahvenasült, linaseemne krõps, porru ja mustjuurekreem, mustjuurekrõpsud, vadakuvaht, murulauguõli. Foto: Erlend Štaub
Aasta koka Helena Vallimäe võidukas õhtusöök. Pearoog: Äntu kana nuikapsa ja õunaga.  Serveeriti äntu kana, kanasüdamega täidetud marineeritud sibul, krõbe sibul, nuikapsa-õunakreem, kananaha sulg, nuikapsa-õunagratään, pohla sammal, kanaleeme-calvados'i kaste.
Aasta koka Helena Vallimäe võidukas õhtusöök. Pearoog: Äntu kana nuikapsa ja õunaga.  Serveeriti äntu kana, kanasüdamega täidetud marineeritud sibul, krõbe sibul, nuikapsa-õunakreem, kananaha sulg, nuikapsa-õunagratään, pohla sammal, kanaleeme-calvados'i kaste. Foto: Erlend Štaub

Neljakäigulise õhtusöögi iga maitseelamust täiendas ideaalselt sobiv vein ning Wicca restorani kohapeal küpsetatud leib ning karask.

Aasta koka Helena Vallimäe võidukas õhtusöök. Dessert: kaeramagustoit põldmarja ja leedriga. Kaerakama rull vahuveini kreemiga, kaerakoore-põldmarja jäätis, leedrimarja besee, leedriõie vaht, kaera-põldmarja krõps, põldmari leedri kastmes.
Aasta koka Helena Vallimäe võidukas õhtusöök. Dessert: kaeramagustoit põldmarja ja leedriga. Kaerakama rull vahuveini kreemiga, kaerakoore-põldmarja jäätis, leedrimarja besee, leedriõie vaht, kaera-põldmarja krõps, põldmari leedri kastmes. Foto: Erlend Štaub

Kuidas see kõik maitses? Hõrgult, õhuliselt ja üllatavalt. Andekalt kombineeritud maitsed, tekstuurid ja visuaalsed kompositsioonid taldrikul – see on suur kunst. Oleme parimate maitsete jahil käinud ka reisides, broneerides pikalt ette kohad näiteks legendaarsetes restoranides Lyonis. Valdav tava selles maailmas ongi pakkuda kirgast maitseelamust väikese imehea suutäiena. Ei mingit vohmimist – selleks on teist tüüpi kohad. Neli käiku täitis meeldivalt kõhtu muutmata olemist liiga raskeks. Jäi energiat veel aktiivselt tegutseda, õhtut ja head seltskonda nautida. 

Michelini tunnustus – mida see tähendab?

Kõik sai alguse enam kui 100 aastat tagasi, 1889. aastal Prantsuse väikelinnas Clermont-Ferrand'is, kus vennad André ja Édouard Michelin asutasid oma maailmakuulsa rehvifirma. Neil oli selge nägemus Prantsusmaa autotööstusest ja seda ajal, mil riigis oli vähem kui 3000 autot. Et autojuhte abistada, valmistasid vennad Michelinid väikese punase restoranigiidi, mis sisaldas infot, kuidas rehve vahetada, kus tankida, kus süüa ja puhata. Nähes aastakümnete jooksul kasvavat huvi restoranide rubriigi vastu, värbasid vennad hindajate meeskonna, kes külastasid restorane anonüümselt.

1926. aastal hakati andma restoranidele tärne, tähistades neid esialgu ainult ühe tärniga. Viis aastat hiljem võeti kasutusele kuni kolmetärniline hierarhia.

Tänu praktilisusele, sõltumatusele ja kõrgetele standarditele sai MICHELINi restoranigiidist bestseller ning selle hinnangud on tänaseni üks autoriteetsemaid allikaid reisisihtkoha ja restorani valikul.

Allikas: puhkaeestis.ee

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles