OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Esimene oma kodu oli nagu Erna retk kesklinna korteris

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mis saab siis, kui on aeg pesast välja lennata ja iseseisvat elu alustada? Tuleb välja, et esimesed aastad mööduvad askeetlikult, kuid asju polegi suurt vaja, peaasi, et piisavalt raha, et peol käia. Kuidas meie esimesed kodud välja nägid ning mis takistusi ületama pidi – sellest ja paljust muust räägime tänases episoodis. 

Muidugi on tore elada üksi ja eemal vanemate valvsa pilgu alt. Kuid see vabadus tuleb oma pahupoolega – järsku pead kõik probleemid ise lahendama, ise enda eest hoolt kandma ja issand-issand, ka nõud ei kao kraanikausist niisama ära. 

Esimesed iseseisvad aastad möödusid kõigil meil üle kivide ja kändude. Ka raha oli minimaalselt, kuid Triin ja Madis leidsid alati viisi, et pakk odavat veini osta ja pittu minna. Kui küttepuid jäi väheks, sai neid ju Karlovas puuriitadest näpata – kaks halgu siit, kolm sealt. 

Eks need esimesed elamised ole sellised nagu nad on. Rahaga priisata ei ole, seega tuleb elada kuskil urus või lainetava põrandaga korteris, aga vahet ei ole. Iseseisvuselevus on nii suur, et unustad kõik probleemid. Tühi külmik ka ei morjenda, sest nagu selgitab Triin, saab kotitäiest kartulitest supi, prae ja magustoidu ning seda kuuks ajaks. 

Juttu tuleb ka asjadest, mida sa enne üksi elamist ei teadnudki, ja paljust muust. 

Saade «Oma tuba, oma luba» on eetris kord nädalas. Saateid saab kuulata Postimehe Pleierist, Spotifyst ja Apple Podcastist.

Ühendust saab julgelt võtta e-posti aadressil [e-mail].