Digiajakirjad
18. november
Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
kristina.kostap@postimees.ee
Märksõna : taskuhääling
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Halloween on paratamatus: kodustame selle püha ära (1)
Moosikuninganna Sille Lavin: tragöödia on see, et mu lapsed söövad ainult maasikamoosi
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Ühistukoosoleku diivad: ta ütles mulle, et olen debiilik!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Seiklused üles tuhnitud Tallinna tänavatel ja pikantsed detailid, mida pole seni avaldatud
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Ja nii see suvi otsa saigi...
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ «Ärge muretsege, see on teie pulmakorraldaja kes ulub»
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Mäger peeretas nii kõvasti, et siga ehmus!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ «Mis kompostihunnik? Mina kasvatan kõrvitsat ehitusprügi sees»
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ «Vilnius oli nagu üks suur auk – tundsin end kohe väga koduselt»
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Sääseeri! Ainus asi, mida need putukaspreid tapavad on... (2)
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Jaanipõlgurite eri: mina ei lase sel sõnajalaõiel end lollitada
Vanad eestlased olid ju tõeline piknikurahvas: ma ei tea, miks seal «Tõe ja õiguse» filmis neid stseene nii vähe oli
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Hoian ühistu koosolekul kahe käega peast kinni: mida sa sellisega peale hakkad!?
Kogukonna- ja õppeaedade projektijuhid: õpetame linnainimestele unustatud oskuseid
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ «Tead, tihti ei taha omanik olla – keegi teine võiks selle jamaga tegeleda»
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Ehitaja: minu eidel on väga hea korter!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Untsu läinud minutid, mis mitte kunagi poleks pidanud eetrisse jõudma...
Pealinna lumehangedes sumpaja: mina olengi teerajaja!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Meenutus minevikust: eks mees mõtles, et parim asi, mida oma naisele kinkida on suur väits!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Eesti rahvuskangelane on jõulumöllu keskel rahulikuks jääv Elroni reisisaatja
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Ma ei saanud ju Arne Niitu ukse taha jätta!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Facebooki gruppide Metsik Lääs: diivani ostja saabus purupurjus Valloga, kes lammutas selle tükkideks
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Kristina Herodes remondist: mis oli võimatu, selle ma tegin võimalikuks
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Miks tänapäeva mööbel nii kole on? Põrgu – värvin need torud kuldseks ja ütlen, et see on «dišain»
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Miks ma pean esimese asjana kuivikut järama?
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Kas kampaaniatest on mingit tolku? Kogud kleepse, aga panni eest peab ikka maksma
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Mulle väga meeldib raha, aga mitte siis, kui seda vähe on
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Ma elan maal, mul pole mingeid nõudeid!
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Kui hoidistamine läheb pekki! Need kurgid maitsesid kui keskaegne kooleraravim
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Maale maja ehitav Kadi: ma lihtsalt istusin, täielik lootusetuse tunne oli
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Hõuli-mõuli! Need inimesed tahavad elada nagu kuskil kolhoosis
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Tööriistadeta elamine on kui saun ilma leilita: ajab asja ära, aga pole ikka päris see
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Palmipuu sõnnikukoormast: tead, see on meil selline romantika
OMA TUBA, OMA LUBA ⟩ Teisel pool teleekraani: ja siis saatejuht pööritas silmi nagu: «Õhh, kunas sa ära lähed?»
Tagasi üles