Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna jäätmete peaspetsialist Rain Päären nendib, et elektri- ja elektroonikatoodete ning akude puhul on tegemist probleemtoodetega, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu. «Sellised jäätmed lagunevad looduses väga kaua ja neist võib erituda keskkonda ohtlikke aineid. Näiteks akudes leidub pliid, elavhõbedat ja kaadmiumi. Samas saaks neid materjale väga edukalt uuesti kasutusse võtta ning seega ei ole selliste jäätmete koht kindlasti looduses ega ka prügikastis olmejäätmete hulgas.»
Probleemtoodetele kehtib laiendatud tootjavastutus. See tähendab, et ettevõtjad, kes neid tooteid maale toovad või kohapeal valmistavad ja müüvad, vastutavad toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni jäätmeteks muutumiseni, samuti jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Kohustuste täitmiseks on rajatud üle-eestiline kogumisvõrgustik – jäätmejaamad, jäätmekäitlejate kogumispunktid, kogumiskastid kauplustes jne.
«Seega tarbijal on selliste jäätmete tasuta vabanemiseks päris palju võimalusi, ent kahjuks sageli seda kas ei teata, on probleem meie harjumustes või madalas keskkonnateadlikkuses,» räägib Päären. «Tegelikult oleme tarbijana selle kõik juba kinni maksnud. Poest uut seadet või akusid/patareisid ostes on toote hinna sees ka kogumise ja käitlemise kulud. Aga ikkagi satuvad need olmejäätmete hulka või isegi keskkonda. Tõsi küll, loodusesse jõuavad jäätmed enamasti lihtsalt inimeste hoolimatusest.»
Mida valmistatakse kõlbmatuks muutunud elektroonikast?
Elektroonikaromudest saab eraldada mitmeid materjale, nagu erinevaid metalle, plastikut, klaasi, lisaks sisaldavad mitmeid väärismetalle. «Elektroonikaromude käitlemine sõltub seadmest. Üldiselt demonteeritakse erinevad materjalid käsitsi. Külmikutel tuleb eelnevalt vastavate masinatega eemaldada külmaaine. Edasi materjalid purustatakse ja suunatakse ringlusse, energiakasutusse ja mingi osa ladestatakse prügilas,» selgitab ekspert.