:format(webp)/nginx/o/2023/03/31/15228766t1h6b4a.jpg)
Segaolmejäätmetest moodustavad mitu tuhat tonni elektroonikaromud ja muud ohtlikud jäätmed. Kuigi oleme uue seadme ostmisel ka käitluskulud kinni maksnud, jõuavad probleemsed tooted ikkagi tavaprügi hulka. Miks see nii on, arutleb Keskkonnaagentuuri värskes blogipostituses keskkonnakasutuse osakonna jäätmete peaspetsialist Rain Päären.
Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna jäätmete peaspetsialist Rain Päären nendib, et elektri- ja elektroonikatoodete ning akude puhul on tegemist probleemtoodetega, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu. «Sellised jäätmed lagunevad looduses väga kaua ja neist võib erituda keskkonda ohtlikke aineid. Näiteks akudes leidub pliid, elavhõbedat ja kaadmiumi. Samas saaks neid materjale väga edukalt uuesti kasutusse võtta ning seega ei ole selliste jäätmete koht kindlasti looduses ega ka prügikastis olmejäätmete hulgas.»
Probleemtoodetele kehtib laiendatud tootjavastutus. See tähendab, et ettevõtjad, kes neid tooteid maale toovad või kohapeal valmistavad ja müüvad, vastutavad toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni jäätmeteks muutumiseni, samuti jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Kohustuste täitmiseks on rajatud üle-eestiline kogumisvõrgustik – jäätmejaamad, jäätmekäitlejate kogumispunktid, kogumiskastid kauplustes jne.
«Seega tarbijal on selliste jäätmete tasuta vabanemiseks päris palju võimalusi, ent kahjuks sageli seda kas ei teata, on probleem meie harjumustes või madalas keskkonnateadlikkuses,» räägib Päären. «Tegelikult oleme tarbijana selle kõik juba kinni maksnud. Poest uut seadet või akusid/patareisid ostes on toote hinna sees ka kogumise ja käitlemise kulud. Aga ikkagi satuvad need olmejäätmete hulka või isegi keskkonda. Tõsi küll, loodusesse jõuavad jäätmed enamasti lihtsalt inimeste hoolimatusest.»
Elektroonikaromudest saab eraldada mitmeid materjale, nagu erinevaid metalle, plastikut, klaasi, lisaks sisaldavad mitmeid väärismetalle. «Elektroonikaromude käitlemine sõltub seadmest. Üldiselt demonteeritakse erinevad materjalid käsitsi. Külmikutel tuleb eelnevalt vastavate masinatega eemaldada külmaaine. Edasi materjalid purustatakse ja suunatakse ringlusse, energiakasutusse ja mingi osa ladestatakse prügilas,» selgitab ekspert.
Eestis töödeldakse ümber ainult pliiakusid, ASi Ecometal poolt. Muud akud ja patareid sorditakse ning viiakse töötlemiseks Eestist välja, peamiselt Poola, sest meie kogused on nii väikesed, et siia pole mõtet selleks eraldi tehast rajada. Tavalistelt leelispatareidelt eemaldatakse metallist kest ja sees olevast mustast massist eraldatakse mikroelemente, näiteks tsinki ja mangaani. Akudest eraldatakse samuti erinevaid materjale ja metalle vastavalt akude keemilisele koostisele. «Kuna metalli on maapinnas piiratud koguses ja kaevandamisega kaasneb väga suur keskkonna saastamine, on väga oluline, et suudame võimalikult palju jäätmetest ringlusse võtta,» rõhutab Päären.
Igal Eesti perel on mõni vana kasutu mobiiltelefon, mille osadest saaks tegelikult valmistada uusi tooteid. Ent Pääreni sõnul ei ole sellest midagi hullu, sest kodus ei võta need eriti ruumi ning varem või hiljem saab need õigesse kohta ära anda. Sortimisuuringu tulemusena selgus, et enamus Eesti inimeste olmejäätmetesse sattuvatest elektroonikaromudest on just väikeelektroonika – elektroonilised mänguasjad, väikesed IT-seadmed, köögiseadmed jne.
«Kahjuks on meil endiselt suur probleem keskkonnateadlikkusega – inimesed ei tea, mida oma elektroonikajäätmetega peale hakata. Üheks tootjavastutuse kohustuseks on teavituskampaaniate korraldamine, et selliste jäätmete koht ei ole prügikastis ega looduses ja need saab tasuta ära anda. Loodame, et neid reklaame ikka märgatakse,» kõneleb Päären. «Ja kindlasti tuleks keskkonnateadlikkuse tõstmisega tegeleda juba lasteaias ja koolides. See on kindlasti mõjusam ning odavam, kui asuda muutma täiskasvanute harjumusi. Enne uue elektroonikaseadme soetamist tasub rahulikult läbi mõelda, kas toodet ikka tegelikult ka vaja on. Kui tõesti on, võib mõelda ka rentimisele, laenamisele või kasutatud toote ostule.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)